Tõnu Tramm • 29. jaanuar 2019
Jaga lugu:

Palgalepped maksuameti luubi alla?

Tallinn lõpetab veebruarist MRP Liinidega koostööleppe ning peab leidma poolsada uut bussijuhti. Ülesanne on raske vaatamata sellele, et TLT on bussisektoris üks parimaid palgamaksjaid.   Foto: Mihkel Maripuu / Scanpix

Ametiühingud ja erialaliidud on sõlminud viimastel aastatel mitmeid miinimumpalga kokkuleppeid, kuid pahatihti ei taheta nendest kinni pidada. Sestap soovitakse anda nende täitmise järelevalveõigus lisaks tööinspektsioonile ka maksu- ja tolliametile.

Ehkki näiteks Autoettevõtete Liit ning Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing on sõlminud bussiettevõtete üldtöö kokkuleppega bussijuhtide miinimumpalga, ei pea enam kui pooled ettevõtted sellest kinni. Samalaadne leping sõlmiti just äsja ka Eesti-siseseid vedusid teostavate autojuhtide osas, kuid on oht, et ka osad autovedajad hakkavad sellele läbi sõrmede vaatama.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson tunnistas Autovedajate Aastakonverentsil, et kuna paljud ettevõtted ei pea kinni kollektiivlepingutes kehtestatud miinimumpalga nõuetest, plaanivad nad riigilt taotleda maksuametile õigust hakata välja saatma automaatseid maksuarveid neile ettevõtetele, kes maksavad kokkulepitust vähem palka. Nii nagu seda teeb maksuamet nendega, kes maksavad alla riikliku miinimumpalga.

Üle poole bussiettevõtetest maksis vähem

Bussiettevõtetega sõlmiti kollektiivleping juba aastaid tagasi ning aastal 2017 oli selles sektoris miinimum brutopalgaks 835 eurot. Äripäeva 2017. aasta majandustulemuste põhjal koostatud bussiettevõtete konkurentsiraportist selgus, et sajast ettevõttest 53 maksid ametlikult sellest summast väiksemat keskmist palka. Samas on selge, et alla 1000 euro suuruse brutopalgaga on praegu üsna võimatu bussijuhte tööle leida.

“Ma saan mõneti ju ettevõtjatest aru, sest kui vaadata kulude struktuuri, siis nii kütus, veeremikulu kui praeguses tööjõupuuduses ka palgakulu, on üsna jäigalt paigas ja neid muuta pole võimalik. Alles jäävad vaid üldkulud, kasum ja maksud. Kahte esimest ei saa samuti lõpmatuseni alandada, sest ettevõtlusel kaoks mõte. Nii jäävadki ainsana alles maksud, millega mängida, kuna järelevalve on nõrk,” tunnistas Peterson.

Ka maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitman tunnistas, et ametiühingute ja erialaliitude sõlmitud palgalepped on küll äärmiselt teretulnud nähtused, kuid paraku ei ole maksuameti pädevuses täna nende lepete täitmist kontrollida.

“Järelevalvega tegeleb tööinspektsioon ja ümbrikupalga suurim probleem ongi meie jaoks selle tõestamine. Nii nagu politsei ei ole igas kodus kohal, et koduvägivalda ära hoida, nii ei ole võimalik, et maksuamet jälgiks igapäevaselt iga ettevõtte maksekäitumist,” lausus Reitman, kelle sõnul oli mullu veondus- ja laonduse sektoris ümbrikupalga osakaal vähemalt üle nelja miljoni euro.

See on summa, mis kajastab maksuametile teadaolevaid juhtumeid ehk tõenäoliselt on tegelik kahju veelgi suurem. Ausalt makse maksvad ettevõtjad ise hindavad seda summat koguni kaks korda priskemaks.

Seaduskuulekad bussiettevõtted peavad kolm aastat tagasi sõlmitud kokkulepet ka tänases olukorras ebapiisavaks. “Normaalne oleks, kui miinimumpalk oleks võrdne Eesti keskmise palgaga ja seda arvestataks ka liinilepingute sõlmimisel. Et peamiseks kriteeriumiks poleks mitte ainult soodsaim hind, vaid see, kas ettevõte maksab korralikult palka, riigimakse, investeerib tehnikasse jms. See kõik eeldab aga kogu riigihankeseaduse põhjalikku üle vaatamist,” tõdes Hansabuss AS Balti riikide tegevjuht Henri Aaslav-Kaasik, kelle sõnul on kogu meie bussisektor sattunud katastroofi äärele.

“Kui midagi kiiremas korras ette ei võeta, pole meil nelja-viie aasta pärast ühtegi bussijuhti. Praegu töötavad selles sektoris suuresti eakamad inimesed, kes on nõus kuni pensionini selle palgaga tööd tegema, aga noori enam peale ei tule.”

Isejuhtivad bussid inimest ei asenda

Noorte bussijuhtide pealekasv on Aaslav-Kaasiku sõnul suurim probleem ja see jutt, et tulevikus hakkavadki bussid ennast ise juhtima, on absurdne.

“Seda ei tule kunagi. Muidugi võib panna kusagile teatud tingimustes ühe või kaks isejuhtivat bussi rahva lõbuks edasi-tagasi sõitma, aga praegusel kujul ühistransporti tervikuna ei suuda nad kunagi katta,” on Aaslav-Kaasik veendunud ja leiab, et lisaks palgale on sektoris veel mitmeid teisigi probleeme, mis kiiremas korras lahendamist vajavad.

“Kui Skandinaavias hakati andma noortele laenu, et nad saaksid läbida suhteliselt kallid bussijuhikursused, siis meil pole ka sellest kasu. Töötukassa pakub suisa tasuta koolitusi, aga kursused on ikka tühjad. Noored pole esiteks huvitatud sellise palga eest tööd tegema, teiseks ootama 24. eluaasta täitumiseni. Skandinaavias toodi bussijuhi vanuse alampiir juba aastaid tagasi 21 eluaasta peale ja teatud tingimustel saab juba töötada isegi 18-aastaselt.”

Tema sõnul tuleks esimese asjana välja töötada õiglane ühistranspordi indeks, mis poleks seotud tarbijahinnaindeksiga. “Kilomeetri hinna indekseerimisel tuleb lähtuda vedaja kulusid õiglaselt kajastavast ärineutraalsest ühistranspordi indeksist ja seda tuleks pidevalt korrigeerida näiteks kord kvartalis, kuna kütusehinnad muutuvad meil üleöö ja samuti muutub olukord väga kiiresti ka tööjõuturul. Autoettevõtete Liit töötas juba möödunud kevadel välja väga põhjaliku lahendustepaketi, mida esitleti riigikogu komisjonile ja valitsusele, aga suures plaanis on need ettepanekud sinnapaika jäänudki.”

Lõppenud aastal ühistranspordi muutumine tasuta ehk täpsemalt maksumaksja poolt riigi kaudu tasutud teenuseks mitmetes maakondades, valas õli veelgi tulle. “Tasuta ühistranspordi rakendumine tõi kaasa paraja segaduse ning erinevad kõrvalmõjud nii lepingutele kui ka kommertsliinidele on jäänud riigi poolt tähelepanuta,” kinnitas AS Sebe juhatuse liige Üllar Kaljuste Transpordi- ja Logistika infolehele. Tema sõnul on tunda veelgi tihedamat konkurentsi ja riigihangetel tehakse pakkumisi, mille tulemusel ei tohiks oletuslikult veoteenus olla  üldse võimalik, rääkimata veel mingitest marginaalidest.

Sebe töötajate arv tänavu väheneb

AS Sebe juhatuse liikme Üllar Kaljuste sõnul prognoosib ta alanud aastal lisaveomahtu Harjumaa põhjaliinide teenindamisega, teisalt lõpeb aga leping Tartu linnaliinidel.

“Püüame osaleda enamikul avaliku bussiveoteenuse suurematel riigihangetel, samas mitte ülemääraseid riske pakkumistesse sisse kirjutades,” kinnitas ta ja lisas, et tänavu paraku uusi riigihankeid eriti lisandumas pole. “Sebe käive, kasum ja töötajate arv sel aastal väheneb seoses just asjaoluga, et väga suur maht Tartu hankega lõpeb.”

 

Tarmo Varul: omavalitsused suretavad turgu

OÜ Tuuliku Reisid juhataja Tarmo Varuli sõnul suretavad sõitjateveo turgu ka mittekäibemaksukohustuslased, kes on ostnud maksumaksja raha eest bussid ja saavad nüüd liisingumakse arvelt oluliselt soodsamat teenust pakkuda.

 “Valdade, spordikoolide bussid ehk maksumaksja rahadest soetatud bussid sõidavad sõite, mida varem tegid eraettevõtjad,” kirjeldab ta. Nii luuakse ebavõrdne olukord, kus riigi või omavalitsuse poolt antakse näiteks mittetulundusühingule buss, samas peab eraettevõte maksma bussiliisingut. “Selle arvelt saab MTÜ pakkuda odavamat teenust, rikkudes seeläbi turgu läbi ebaõiglaselt madala hinna,” väidab Varul.

Paljud koolid on hakanud kasutama tasuta bussitransporti, näiteks spordivõistlustele sõiduks. “Seega on vähendatud eelnevalt seda tööd teinud erategijate töömahtu,” kinnitab Varul. “Teisisõnu, suurte ettevõtetega, kes on antud hanke tasuta ühistranspordi tegemiseks võitnud, nendega võistelda ei suudeta,” lisab ta.

Hanked löövad hinna alla

Veel nimetab Varul probleemina, et senised lojaalsed kliendid avalikust sektorist, kes on varem alati kindla bussiettevõttega sõitnud, peavad nüüd korraldama hanke ehk küsima hinnapakkumist.

“See viib aga selleni, et kõik pakkumises osalejad üritavad üksteist üha madalamate hindadega üle trumbata, suretades sektorit aga veelgi. See pole sektori arengu seisukohalt aga jätkusuutlik, kuna näiteks tehnilist parki on üha raskem rasketes turutingimustes (kõrged tööjõumaksud, kütuse hinna kasv, teemaksud jms) korras hoida niivõrd madalate teenuse hindade juures,” väidab Põlvamaa bussiettevõtja Varul.

Riik peaks tema sõnul kehtestama miinimumhinnad nii bussinduses kui ka veonduses, kuna osa busse ei kannata kriitikat. Varul viitab septembris läbi viidud politseireidile, mille käigus selgus, et kaheksast lapsi vedanud bussist olid korras vaid kaks. “See näitab selgelt, et isegi suurfirmad ei suuda selliste hindade juures busse vajalikus korras hoida. Miinimumhindade kehtestamine oleks hea ka hangete puhul – üksteist ei trumbataks üha madalamate hindadega üle. Üha madalamate hindade pakkumine ei ole sektori seisukohalt jätkusuutlik,” selgitab Varul.

Hakkab otsi kokku tõmbama

Positiivsena nimetab ta suuremat meediakajastust seoses riigi poolt makstud ühistranspordiga. ““Tasuta ühistransporti” reklaamides promotakse ka ühistransporti kui sellist. See paneb ehk inimesi rohkem mõtlema, et kuskile suurema seltskonnaga reisides oleks tark kasutada loodussõbralikumat viisi,” sõnab Varul, kellel on siiski plaan hakata kogu firma tegevust vaikselt koomale tõmbama.

 Praegu on nii kogu sektoril kui ka meie firmal keerulised ajad ja raske on tiheda konkurentsi tingimustes teenuse hinda tõsta. Suured ettevõtted võidavad hankeid ning pakuvad siis edasi väiksematele tegijatele, dikteerides neile hinna ning riisudes ise koore,” sõnab ta ja oskab positiivse nähtusena enda puhul välja tuua vaid selle, et on investeerinud uutesse ökonoomsematesse väikebussidesse ning on oma töötajatega igati rahul.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Roberta Lupp
Roberta LuppLogistikauudised.ee sündmusedTel: 5331 0510roberta.lupp@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt