Olukord pole lootusetu, kuid siiski kummaline

Küll aga paneb seda raportit lugedes imestama üks kummaline tõsiasi: oleme oma väikese, Eesti mõistes üsna olematu käibega ettevõttega palgatabelis 348 ettevõtte seas ülikõrgel 36. kohal!? Seda kõrvuti nii mõnegi välismaisel kapitalil baseeruva ettevõttega, kus on töötajaid kordades enam ja võimekus korralikult palka maksta palju suurem.

Ülejäänud valimisse kuuluvad 312 ettevõtet maksavad meist vähem palka. Seitse ettevõtet ühtekokku 102 töötajaga maksid mullu koguni alla 470 euro kuus, mis oli toonane miinimumpalk. Alla 500eurose brutopalga eest oli mullu nõus tööd tegema 267 inimest 16 erinevast ettevõttest! Alla 600eurost palka maksis ühtekokku 42 ettevõtet, ühes neist töötab 145 inimest. Meil on tõsiseid raskusi isegi kolm korda suurema palga eest oma ettevõttesse juhte tööle meelitada. Ehk kogu see pilt on pehmelt öeldes kummaline.

Meie väikeses 21 autoga ettevõttes, kus on peale autojuhtide tööl vaid üks logistik, on tänavune palgatase mullusest ligikaudu 10% kõrgem. Seda põhjusel, et autojuhile konkurentsivõimelist töötasu pakkuda. Tööjõunappusest tingitud palgasurve tõttu ennustame umbes sama suurt palgatõusu ka järgmiseks aastaks, mis omakorda tähendab, et ellujäämiseks tuleb teha korrektuure ka teenusehindades. Konkurentsiraportist lähtuvalt plaanivad sama teha ka enamik teistest ettevõtetest, kellest 40% plaanivad tõsta hinda viie protsendi jagu ja 15% vastanutest kümme või enam protsenti. Praeguste kütusehindade ja palgasurve taustal on see paratamatus.

Ebaaus konkurents

Palgateema on veondussektoris praegu üks suurimaid murekohti. On võhikulegi selge, et alla 600eurose palga eest ei nõustu tegelikkuses tööd tegema ükski professionaalne autojuht. Kui  rahvusvahelised autovedajad saavad tõepoolest – kusjuures täiesti legaalselt –  maksta osaliselt palka päevarahades, siis kuidas Eesti sisevedusid tegevad ettevõtted oma töötajaid olematu brutopalgaga motiveerivad? See jääbki minu jaoks mõistatuseks. Pigem kaldun arvama, et tegemist on “anomaaliaga”, mida laias laastus võib koondada ühise nimetaja alla: ümbrikupalk.

Ebaausa palga maksmine annab aga selge konkurentsieelise nende ettevõtete ees, kes ausalt makse maksavad. Ehk kui ümbrikupalka maksev konkurent ausatel vedajatel odavama hinnapakkumisega nina eest töö ära napsab, siis millised valikud ülejäänutel on? Ilmselt vaid üks, kui oma ettevõtmist just kinni ei taha panna: samalaadse “skeemitamisega” kaasa minna. Küllap see ongi põhjus, miks on veondussektoris ametlik palk nii madal ja miks miinimumpalga piires kõikuvaid ettevõtteid on nii palju.           

Andrus Laul, Stonewolf OÜ ja Eesti Autoettevõtete Liidu juhatuse liige.