Võitlus IKEA nimel ja vastu alles algab

AS Pihlapuule kuuluv hoone Tallinnas aadressil Peterburi tee 66 värvub lähitulevikus tumesiniseks ja hakkab kandma IKEA kollast logo.  Foto: Liis Treimann

Rootsi mööblihiid IKEA teatas oma esimesest sammust Eesti turul, kuid võitlus selle nimel, kelle maa peal unistuste rentnik IKEA oma "päris" poe avab, alles jätkub.

Samal ajal ei karda konkurendi lähenemist Eesti teised mööblimüüjad, uskudes, et tarbija saab IKEA kultusest kiiresti üle.

Helenius: midagi pole muutunud

Äripäev on varem kirjutanud, et IKEA mööblipoodi proovivad enda juurde meelitada vähemalt kaks konkurenti – Rae vald pakub magusat Jüri ringi kinnistut ja Joakim Helenius tahaks IKEAt näha enda Laagrisse plaanitavas Gate Tallinn keskuses.

Uudis, et IKEA tuleb, aga hoopis teise kohta, Heleniust muretsema ei pannud. Tema sõnul on IKEA juba ammu öelnud, et Tallinnasse tulek on kahesammuline: esimene samm on e-poe üleskorjepunkt ja teine on suure poe avamine. „Viimaste uudiste valguses pole midagi muutnud,“ oli Helenius kindel. Tema teada pole suure IKEA poe asukoha otsingud veel lõppenud.

Praegu avab IKEA Eestis e-poe väljastuskeskuse koos näidistealaga aadressil Peterburi tee 66, mis kuulub alates 2017. aastast Mati ja Aadu Polli ettevõtte Tristafan tütarfirmale AS Pihlamaa. Aadu Polli ütles, et pole kunagi AS Pihlamaa äritegevuses osalenud ja seega ei ole õige inimene asja kommenteerima. ASi Pihlamaa juhataja Maido Kiviorg aga ütles, et ei saa IKEA asukohavalikut ja uue tuntud rentnikuga peetud kõnelusi kommenteerida, kuna ettevõttel on IKEAga selline kokkulepe.

Heleniuse hinnangul on IKEA tulek meie piirkonda kulgenud mõistlikus tempos. IKEA frantsiisi Baltimaades omab Islandi pere-ettevõte, kes alustasid Vilniusest. "Õppisid, kuidas IKEA brändi Baltiriikide kontekstis juhtida. Seejärel käivitasid nad edukalt Riia poe ja nüüd on järgmine loogiline samm Tallinn,“ ütles ta.

IKEA-l aitab Eestisse laieneda Colliers. Kinnisvaravahendusfirma partner Margus Tinno kinnitas Heleniuse sõnu – suure poe asukoha otsimine jätkub. „Kuid nagu ka varem oleme maininud, ei saa paraku kommenteerida ette ühegi ettevõtte strateegilist otsust. Sealhulgas seda, kas ja kuhu kauplus võib tulla,“ ütles Tinno.

IKEA plaan Eestis

Kolmapäeva hommikul saadetud pressiteates tõdes IKEA Baltikumi müügijuht Johannes R. Johannesson, et e-poega turule sisenemine ja alles seejärel suure poe avamine on Rootsi mööblibrändi jaoks uudne lähenemine.

"E-pood tagab ligipääsu ligi 8000 kodusisustustootele, mille võib tellida e-poest otse kulleriga koju või Tallinnas asuvasse väljastuspunkti, kuhu saab tootele ise järgi minna," selgitas Johannesson.

Poe koguala on 6000 m2, millest 1500 m2 on mõeldud väljapanekusaaliks ja planeerimise alaks. Ülejäänud 4000 m2 on pühendatud logistilisteks operatsioonideks.

Konkurendid kartma ei löönud

Mööblit vahendava e-kaubamaja ON24.ee nõukogu liige Peep Kuld ütles, et IKEA on varem teada olnud paratamatus ja mingeid lisamuresid see talle ei tekita.

ASKO ja Sotka brändide taga tegutseva Indoor Groupi arendusjuht Marek Kannike tervitas uut naabrit Peterburi teel. „Me pole üllatunud ega hakka närviliselt tegutsema,“ ütles ta. „Oleme arvestanud IKEA tulekuga ja oleme kaua koos Soome turul tegutsenud.“

Soomes tegutseb koos IKEAga ka ON24. Kuld ütles, et Helsingi ja Riia IKEA on juba Eesti ostjaid tõmmanud, mistõttu on IKEA mõju varemgi Eesti turul tunda olnud. „Meie arenguplaane see ei muuda. Teeme oma asja võimalikult hästi ja veelgi paremini,“ toonitas Kuld.

Kuld märkis, et millegipärast on IKEA kohalike tarbijate silmis kultuslik. „IKEA suurimal turul Saksamaal on ta tuntud odavtootjana. Seega kui keegi ütleb, et sul on siin kodus see IKEA riiul, siis viidatakse säästukaubale ja odavtootjale,“ ütles Kuld. Samas nentis Kuld, et sellegipoolest on IKEA-l hea kaup ja suur sortiment. „Aga ma arvan, et Eestis kaob see kultus ka ajapikku ära.“

Kannike ütles, et üks võimalus konkureerida massidele mööblit tootva IKEAga on orienteerida tootmine kvantiteedilt kvaliteedile. „Vaadates IKEA mööblit, siis seda saab turult madalate hindadega massiliselt osta, kuid ühel hetkel kvaliteet lõppeb,“ tõdes Kannike.

Tema sõnul pole IKEA valik nii suur, kui Indoori brändid pakuvad. „Kui sa pakud ühe või kahe kangaga diivanit ja selle marginaali sellelt ära teenid, siis on see tulemus, aga kas seda klient armastama hakka?,“ küsis Kannike. „Kui see kodudesse jõuab, siis on kõik saanud oma kogemuse,“ märkis Kannike, kes lisas, et kindlasti on tarbijatel IKEA mööbli ja valiku suhtes positiivseid kui ka negatiivseid arvamusi.

Ka Kuld ütles, et mööbel on nagu moekaup, kus kõigil tarbijatel pole sama maitse. „Meil on kaugelt suurim valik sisustuskaupa, mida teistel pole võimalik pakkuda, ja kõik ei soovi, et neil oleks kodus IKEA mööbel,“ leidis Kuld.

Unistuste rentnik

Joakim Heleniuse sõnul on IKEA iga sündiva kaubanduspinna unistuste ankurrentnik, kuna IKEA keskuse rajamist ei mõjuta üldine ülepakkumise kartus kaubanduspindade turul.

„IKEA on üks maailma tuntumaid nii öelda big box jaemüüjaid ja kaubanduskeskuste rohkus ei mõjuta Eestis seda turgu,“ selgitas Helenius.

Big box kaubanduskeskused asuvad tavapäraselt linna ääres ja neis keskustes tegutseb tavaliselt 1–3 rentnikku. Heleniuse sõnul on need keskused mõeldud ostlejatele, kes tulevad ostma ühte kindlat asja või kaubagruppi ega soovi ekselda kaubanduskeskuse väikeste poodide rägastikus. Arendaja ja rentniku vaates on big box kaubanduspinna rajamine odavam, kuna linnaäärsed kinnistud on odavamad ja lihtsa metallkasti ehitusruutmeetri hind on kordades soodsam võrreldes linnasiseste kaubanduskeskustega.

„Nii saavad big box kaubanduskeskused pakkuda laiemat kauba sortimenti ja odavamaid hindasid, kuna rendihind ruutmeerilt ja halduskulud on madalad,“ märkis Helenius.

Peterburi tee 66

Kinnistu kogumaht on 23 711 ruutmeerit. Sellest 70% on tootmismaa ja 30% on märgitud ärimaana. 2017. aastani oli kinnistu kuue ettevõtte kaasomandis. Nii kuulusid omanike ringi näiteks EfTEN, Skuba Eesti ja Tarteks Trading. Alates 2017. aasta 28. septembrist on kinnistamisavalduse alusel kinnistu ainuomanik AS Pihlamaa. AS Pihlamaa kuulub 20% ulatuses Kivioru ettevõttele Amato OÜ ja 80% osalus on Pollide ettevõttel OÜ Tristafan.

Kinnisvaraobjektide üürimisega tegeleva AS Pihlamaa ärikasum oli 2017. aastal 602 891 eurot ja samal aastal maksis ettevõte välja 600 000 euro väärtuses dividende.

IKEA renditava hoone koguala on 6000 m2, millest 1500 m2 on mõeldud väljapanekusaaliks ja planeerimise alaks. „Seal saavad kliendid koha peal näha ja proovida umbes 3000 erinevat toodet ja lahendust ning koguda ostudeks inspiratsiooni. Samuti saab näidistesaalis soovi korral konsulteerida meie töötajatega köökide, garderoobilahenduste ja teiste mööblisüsteemide planeerimiseks ning tellimiseks,“ selgitas IKEA Baltikumi müügijuht Johannes R. Jóhannesson IKEA saadetud pressiteates.

Ülejäänud 4000 m2 on pühendatud logistilisteks operatsioonideks. Lisaks on väljapanekualal umbes 200 kõige populaarsemat kodusisustustoodet saadaval ka kohe ostmiseks.

Jaga lugu:
Seotud lood
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee