Toidukaubad lükkavad kodupakiautomaatide ärile hoo sisse

Selveri juhatuse liige Kristi Lomp tunnistas eelmisel nädalal Äripäeva raadiole, et nende e-poe projekt annab juba ühe supermarketi käibe ning oleks võimeline andma veelgi enam, kui vaid komplekteerimisvõimsust jaguks. Seda napib vaatamata sellele, et alles mullu novembris avas Selver Baltimaade suurima komplekteerimiskeskuse. Sestap plaanib Selver avada järgmisel aastal taas uue komplekteerimiskeskuse ning Lomp on kindel, et pärast seda saab e-pood suurima käibega üksuseks Selveris.

Läinud aasta oktoobris alustas Eestis tegutsemist ka e-Maximast välja kasvanud ja Maxima gruppi kuuluv Barbora e-ostu keskkond, mis on oma soodsate hindade ja mugava ostlemisvõimalusega populaarsust aina kasvatanud. Samuti on väga popiks muutunud Coopi ja Prisma e-ostukeskkonnad. Vaid Rimil on selle uuenduse elluviimine veel aega võtnud, ehkki neilgi olevat plaanid selle osas üsna selged. Üks on aga selge – inimestele meeldib aina vähem käia toidupoes ja aina rohkem inimesi eelistab tellida kaupa koju interneti vahendusel.

Ühest küljest tundub see mõistagi mõttetu rapsimisena, kui igal kaubandusketil on oma kullerid, lisaks sebivad ringi kümned teised kullerteenuseid pakkuvad ettevõtted. Tunduks justkui loogiline, et mingil hetkel võiks toimuda hoopis mingisugune koondumine, kuid Ojakivi seda lähemas perspektiivis ette ei näe.

“Seni kuni pakke annavad üle inimesed, ei näe ma erilist varianti, et mingi koondumine võiks toimuda. Vaadates, kuidas tavakullerfirmad sähvivad juba aastakümneid teineteise võidu samu marsruute sõita, siis pigem võiks mingi koondumine siin toimuda. Aga ka seda huvi pole kuskilt otsast märgata,” tunnistab Ojakivi, kelle sõnul taandub ikkagi kõik igale ettevõttele olulisele asjale, teeninduskogemusele, mida ei olda niisama lihtsalt valmis teise ettevõtte kätte usaldama.

“Kui ikka ühe firma nokamütsiga poiss toob mulle hoopis teise firma kaudu tellitud paki koju ning pakub mulle meeldiva teeninduskogemuse, siis meelde jääb mulle see poiss ja logo, mis ta nokamütsilt vastu vaatas. Järgmine kord tellin juba otse sealt. Kui see teenus oli aga halb, tuleb kohe meelde, kust kaup pärit oli ja enam ma selle firmaga enam kunagi tegemist ei tee. Nii lihtne see kõik ongi.”

Ojakivi sõnul muutub asi siis, kui kullerteenuseid hakkavad pakkuma robotid. Selver küll katsetab Mustamäel Starshipi pakirobotitega toidukaupade kojuvedu, kuid ka seda peavad inimesed kodus ootama ja isiklikult kauba vastu võtma.

“Tulevikus võiks asi välja näha nii, et robotitel tekivad mingid kindlad piirkonnad ja marsruudid ning oma logistikakeskused, kuhu erinevad toidukaupluste ketid oma tellimused saadavad. Sealt korjavad robotid need peale ja veavad laiali. Kui robot suudab seda teha näiteks iga tunni tagant, siis vaevalt ükski firma suudaks pakkuda kiiremat ja paremat teenust,” arutleb Ojakivi, kelle sõnul käib praegu konkurents peamiselt parema teeninduskogemuse nimel ja seda suudavad pakkuda ainult inimesed. Küll aga võiks Ojakivi hinnangul olla teatav kullerfirmade koondumine võimalik väiksemates piirkondades, kus olekski üks logistikakeskus ja kohalik sõltumatu kuller, kes teab ja tunneb kõiki. Nagu postiljon. “See aitaks vältida ka neid olukordi, kui kusagil ahelas on pakilt kaduma läinud kas nimi, aadress või telefoninumber. Kohalik inimene teaks kõige paremini, kuidas ühte või teist inimest leida ja kuidas temaga ühendust saada.”