Harro Puusild • 31 oktoober 2018
Jaga lugu:

Arno Kütt: ekspedeerijad kaovad nagu taksofirmade “kiisud”

Arno Kütt  Foto: Andras Kralla

Kogu logistikasektorit ootavad ees suured muudatused ning logistikute töö võtavad üle globaalsed pilveteenused. “Ekspedeerijad kaovad ära nii, nagu kaovad taksofirmade “kiisud”,” tunnistas AS Cleveron juht ja omanik Arno Kütt intervjuus Logistikauudistele.

Oktoobris avas Cleveron Viljandis oma uue tootmishoone ning sellega seoses andis Kütt põgusa intervjuu ka Logistikauudistele.

Te olete USAs kanda kinnitanud, teil on suured diilid Walmartiga ja Inditexiga. Kuidas Cleveronil praegu läheb?

Kui numbrikeeles rääkida, siis eelmine aasta oli meil müük 11 miljonit, sel aastal seadsime eesmärgiks 30 miljonit, aga selle oleme täis saanud juba 9 kuuga. Me oleme oma plaanist ees ja järgmise aasta esimene poolaasta tuleb poole suurem kui selle aasta esimene poolaasta. See näitab, et me oleme väga kiires kasvutempos.

Kui palju sel aastal käivet tuleb?

Üle 45 miljoni. Meie põhieesmärk on praegu kasumlik kasv.

Arno Kütt esineb ka 28. novembril toimuval 20. Logistika Aastakonverentsil, kus ta räägib, milliseid väljakutseid seab globaalne e-kaubanduse kasv logistikasektorile ja millised on Eesti võimalused sellest buumist osa saada.

Konverents toimub vastavatud Omniva uues logistikakeskuses Rae vallas Lehmja külas, Pähklimäe tee 3.

Infot programmi ja registreerimise kohta leiab SIIT!

Kas uusi suuri lepinguid ka tulemas on? 

On, aga need läbirääkimised ja lepingud võivad võtta aasta-poolteist aega. Meil on praegu palju lõppjärgus, aga me ei saa midagi praegu veel öelda. Kindlasti järgmise aasta jooksul on kindlasti päris palju kuulda.

Täna räägime arendus- ja tootmishoone laiendusest. Milline mõju sellel ettevõttele on?

Meil enne oli kõik kokku 3000 ruutmeetrit, nüüd oli juurde 7500 ruutmeetrit pinda ehk kokku on 10 500 ruutu. See annab meile seda, et kui varem oli meil tootmine ja arendus kokku pressitud ja olime killustunud, siis enam mitte niivõrd. Meil olid osad inimesed rendiruumides ikka väga kokku pressitud, nüüd on oluliselt rohkem hingamisruumi ja kõik arendus on ühe kohapeal. See tulemus saab olema parem.

Kas inimeste arv kasvab?

Kui praegu on see pind meil siin veel tühi, siis tegelikkuses on inimesed lihtsalt mujal, rendipindade peal. Järgmisel nädalal kolime selle praktiliselt täis. Viljandi ja Tallinn jäävad ikkagi eraldi. Oleme mõnes väiksemas kontoris juba puhkeruumid kasutusele võtnud.

Palju investeeringute maht oli?

Suurusjärgus neli miljonit, ehitus oli kolm ja muud asjad juurde miljon, sisutused, sisseseaded. See oli omavahenditest, me ei kaasanud siin laenu.

Esinete Logistika aastakonverentsil ja osalete ka paneelarutelus “Logistika tulevik”. Milline on tuleviku logistika?

Kindlasti automatiseeritus, inimene ei ole enam kuller ja kulleritöö teevad ära robotid, droonid, isejuhtivad autod. See on üks pool. Kuna e-kaubandus ja just toidukaupade müük praegu väga kiirelt kasvab, siis  järgmise kümne aastaga toimub seal plahvatus. Ja kui toidukaubad hakkavad inimesele koju tulema, siis see on kõige suurem maht ja see muudab kõige rohkem.

Täna räägitakse e-kaubandusest ja siin on hea võrdlus sellega, kui kunagi räägiti värviteleviisorist. Täna ei ütle enam keegi, et ma ostsin värviteleviisori. E-kaubanduses kaob see “e” ka ära. Jääbki üks kaubandus ja see “e” muutub nii tavaliseks. Sa tellidki endale koju või lähed võtad kusagilt.

Tavakaubandus ikka jääb? Kaubamajad ikka jäävad?

Need ei kao kuhugi. Ja raamatud ei kao kuhugi, kino ei kao kuhugi. Nad kindlasti jäävad, aga tavapoed peavad ka hakkama interneti teel müüma. Siis on inimese valida, kas täna lähen poodi järele sellele kaubale ja homme tellin koju, või kui on kiirem asi, siis tellin drooniga. Selliselt see muutub, aga kaubandusettevõtted peavad muutuma paindlikuks.

Mis muutusi ma veel logistikas näen, on see, et kui siiani on väga suured kolmetähelised logistikafirmad olnud igal pool fookuses, siis nende tähtsus kaubamärgina järjest kaob. Kui kunagi oli nii, et tahan tellida teisest riigist ja otsin, kes ära tooks, siis praegu otsid ja ostad Amazonist ning mind rohkem midagi ei huvita.

Ma tellin kauba endale koju, aga kes selle ära toob – on seal suurfirma või mingi jagamismajandus vahel –, seal kindlasti tekivad suured muudatused.

Ekspedeerijad kaovad ära, nii nagu kaovad ära taksofirmade “kiisud”. Selle ekspedeerimise töö saavad ka ära teha IT-platvormid. Transpordifirmad peavad oma äriplaani üle vaatama, kui nad tahavad konkurentsis püsida. See on küll see koht, kus ma näen, et sellistel ekspedeerijatel, kellel nagunii FIEd sõidavad, pole varsti enam ekspediitorit vaja, nad saavad selle info ise kätte.

Kui kogu tehnoloogia taustal vaadata Rail Balticut, tunnelit, silda? Kas JAH või EI?

Mina oleksin pigem EI poolt. Aga ma pole eriala spetsialist, lihtsalt minule tundub, et Helsingi tunnel ja Saaremaa sild, no viimane on raha küsimus, aga Helsingi tunnel tundub, et see on okei, aga Rail Baltic … pigem ei. Kui, siis ainult koos selle Tallinna-Helsingi tunneliga.

Keskkonna poole osas kaldun ikkagi EI poole, sest Eesti nagu lõigatakse pooleks ja kui metsa pooleks lõikad, siis ühed on ühel pool ja teised teisel, selles mõttes näen, et pigem ei.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee