Nordica plaanib selle aasta lõpetada praegusest väiksema kahjumiga ja 2019 jooksvasse kasumisse jõuda, kirjutab Nordica juhatuse liige Ahto Pärl.

- Ahto Pärl
- Foto: Harro Puusild
Nordica esimene majandusaasta, mis koosnes erakorraliselt viieteistkümnest kuust, oli täis turbulentsi ning vastutuult, aga kokkuvõttes võime seda hinnata positiivseks alguseks pikemas protsessis. Praegune parim teadmine tulemusest ehk miinus 15 miljonit eurot ei ole kindlasti väike number, aga suuresti on see oma olemuselt pigem ühekordne kulu ja investeering, mitte niivõrd jooksev tulem. Samuti jäid esimesse tegevusaastasse terrorirünnakud sihtkohtades, probleemid rendilennukitega ning nende suurem kulu ja mitmed ühekordsed investeeringud.Nüüd siis aga küsimus, mis ilmselt paljudel mõttes – kuidas edasi, Nordica? Kuidas jõutakse kahekohaliselt kahjuminumbrilt kasumisse ja mis eristab Nordicat nii mõnestki tema eelkäijast Baltimaade piirkonnas, kes on pidanud turu väiksusest tulenevate kahjumite pärast oma tegevuse enneaegu lõpetama? Miks peaks Eesti maksumaksja uskuma, et tema 40,7 miljonit eurot ikkagi ka kasumit teenima hakkab ja ettevõte annab oma positiivse panuse majanduse arengusse?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.