Eesti Raudtee maksis vigade eest

Majandus- ja taristuminister Kristen Michali20. mail välja antud maksmiskohustusega käskkirja oli Eesti Raudteel aega vaidlustada 30 päeva, kuid selle peale ei mindud ning ettevõte tasus 19. juunil nõutud summa.

Esimene eksimus oli, et riigile kuuluv Eesti Raudtee korraldas Ühtekuuluvusfondist finantseeritava Rail Balticu trassi (Tallinna-Tartu lõik) remondi tarvis puitliiprite soetuseks siseriiklikud hanked.

Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond leidis aga, et 2010. aastal korraldatudhangete kogusumma ületas rahvusvahelise hanke korraldamiseks vajaliku hinnapiiri, ning vastavalt Michali käskkirjale tuli Eesti Raudteel nüüd tagasi maksta veerand hankega seotud kuludest ehk 75 447 eurot.

Liiprid osteti OÜ-lt Aalang Invest, kellega aastatel 2010-2011 sõlmitud kolme lepingu hind oli ilma käibemaksuta kokku 1,1 miljonit eurot. Praeguseks on Aalang Investil 24 000 euro suurune maksuvõlg ning kuna viimane majandusaasta aruanne pärineb 2011. aastast, siis on äriregister esitanud ettevõttele kustutamishoiatuse.

Teine rikkumine. Ühtekuuluvusfondist 85 protsendi ulatuses finantseeritud pöörmete ostmise hankel sõlmis Eesti Raudtee 2010. aastal võitjaga 5,2 miljoni euro suuruse müügilepingu. Seejärel muudeti kohe lepingut ning Eesti Raudtee tegi müüjale 939 118 euro suuruse ettemaksu, mis oli ca 20 protsenti lepingu hinnast. Hankelepingu tingimustes aga ettemaksu ette nähtud ei olnud.

Eesti Raudtee põhjendas ettemaksu tegemist halbade ilmastikuoludega, mis sundisid pöörangute tarnegraafikut muutma ja mis omakorda tekitas tarnijale kolme lisapöörangu täiendava tootmis-, tarnimis- ja finantskoormuse.

Majandusministeerium leidis, et kuna kolme täiendava pöörme hind oli kokku 138 360 eurot, siis pole selgelt arusaadav, miks oli vaja ette maksta 939 118 eurot. Lisaks riivab selline ettemaks riigihangete seaduse põhimõtet, mille järgi piirangud ja kriteeriumid peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ning peab olema tagatud pakkujate võrdne kohtlemine.

Seetõttu tuli Eesti Raudteel ettemaksu põhjendamata summast tagasi maksta viis protsenti ehk koos intressiga oli see 40 038 eurot.

Kokku tuli raudteefirmal maksta kahe rikkumise eest koos intressiga 115 000 eurot.

Autor: Koit Brinkman