Tallinn valmistab ette Kristiine ühistranspordisõlme projekteerimist

2024. aasta oli Tallinna Linnatransport AS-i jaoks suurte muudatuste ja arengute aeg. Eesti suurima veeremipargiga ettevõte investeeris nii bussidesse, trammidesse kui ka töötajatesse, tegi olulisi ümberkorraldusi juhtimises ning sõlmis pikaajalisi lepinguid, mis loovad kindlust tulevikuks.

Ma ootan, et Tallinna linnaisad otsiksid lahendusi, mis muudaksid ühistranspordiga tööle jõudmise mugavamaks ning aitaks piirata autode kasutamist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Kaldaerosiooni tõttu peab Tallinna linnavalitsus Landi peatusest Kakumäe tipuni viiva tee piirkonda ehitama ühistranspordile uue tagasipöördekoha, kus bussil on võimalik ka lühiajaliselt seista. Plats ehitatakse aadressile Kakumäe tee 250a, kinnistu kuulub linnale.

„Eesti ühistranspordikorraldus vajab pärast keskerakonna korraldatud „tasuta“ transpordi fopaad täielikku restarti ja praegu plaanitav reform on pigem süsteemiuuendus, mis ei muuda mitte midagi seni, kuni ühistranspordi üle otsustamine on poliitikute kätes.“ Selline oli läinud nädalal toimunud konverentsi „Transport ja liikuvus 2026“ lühikokkuvõte ja sama tõdeti ka värskes „Logistikauudised eetris“ raadiosaates.

Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.