Autor: Koit Brinkmann • 26. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esimene eksimus oli, et riigile kuuluv Eesti Raudtee oli Ühtekuuluvusfondist finantseeritava Rail Balticu trassi (Tallinn-Tartu lõik) rekonstrueerimisel korraldanud puitliiprite soetusel siseriiklikud hanked.

Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond leidis kõigepealt, et 2010. aastal korraldatud hanked ületasid kogusummas rahvusvahelise hanke korraldamiseks vajaliku maksumuse piirmäära ning vastavalt hiljutisele Michali käskkirjale, tuleb Eesti Raudteel nüüd tagasi maksta veerand hankega seotud kuludest ehk 75 447 eurot.

Liiprid osteti OÜ-lt Aalang Invest, kellega aastatel 2010-2011 sõlmitud kolme lepingu maksumus oli ilma käibemaksuta kokku 1,1 miljonit eurot. Praeguseks on Aalang Investil 24 000 euro suurune maksuvõlg ning kuna viimane majandusaasta aruanne pärineb 2011. aastast, siis on ettevõttele äriregistrist esitatud kustutamishoiatus.

Ühtekuuluvusfondist 85 protsendi ulatuses finantseeritud pöörmete ostmise hankel sõlmis Eesti Raudtee 2010. aastal võitjaga 5,2 miljoni euro suuruse müügilepingu. Seejärel aga lepingut kohe muudeti ning Eesti Raudtee tegi müüjale 939 118 euro suuruse ettemaksu, mis oli ca 20 protsenti lepingu maksumusest. Hankelepingu tingimustes aga ettemaksu ette nähtud ei olnud.

Eesti Raudtee põhjendas ettemaksu tegemist halbade ilmastikuoludega, mis sundisid pöörangute tarnegraafikut muutma. See omakorda tekitas tarnijale esimesel aastal kolme lisapöörangu täiendava tootmis-, tarnimis- ja finantskoormuse.

Majandusministeerium leidis, et kuna kolme täiendava pöörme maksumus oli kokku 138 360 eurot, siis pole selgelt arusaadav, miks oli vaja teha ettemaks 939 118 eurot. See riivab riigihangete seaduse põhimõtet, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ning peab olema tagatud pakkujate võrdne kohtlemine.

Nüüd tuleb Eesti Raudteel ettemaksu põhjendamata summast tagasi maksta viis protsenti ehk koos intressiga on see 40 038 eurot. Kokku on kahe rikkumise hinnaks seega üle 115 000 euro.

Eesti Raudteest öeldi, et neil on ministri käskkirja vaidlustamiseks aega 30 päeva ning praegu ei ole nad veel otsustanud, kuidas asjaga edasi minna.

Äripäeva käsutuses on aga Eesti Raudtee töötajate omavaheline kirjavahetus oktoobrist 2012. aastal, mille väljavõttest selgub, et pöörmete tarnimisega oli probleeme veelgi.

„Saime teada, et üks pöörang 114st ongi tarnimata. Arve on makstud ja raha riigilt tagasi ka saadud. Arvasin, et kauba eest makstakse ikka peale kättesaamist. Ettemaks oli lepingul juba niikuinii, nüüd on siis ette makstud topelt. Meie lahkus näib piiritu. /…/ Jamaks võib minna, kui audiitor nokkima hakkab. Samas ei saa sel juhul kuskilt kinni võtta, sest pöörangute andmed arvetel on samuti huupi pandud. /…/ See on samuti selge, et laokannetes on suur segadus… /…/ Miks arve 2011. a septembris ära maksti, kui kaup tänaseni tarnimata. Raha meil pole, kasutame pangakrediite – veits vale oleks selliseid otsuseid teha,“ kritiseeris üks kirjavahetuses osaleja.