"Linna lähitsoonis eelistame Maardusse suunduval trassil varianti 11B seetõttu, et veoste transport toimuks võimalikult kaugel linna tiheasustusalast ja tallinlasi joogiveega varustavast Ülemiste järvest," selgitas Aas.
Täiendavate kaubavedude Rail Balticu raudteel Tallinnast läbi juhtimine ei ole vastuvõetav, sest raudtee 300 m tsoonis, st Männiku, Liiva, Luite asumites elab vähemalt 3800 inimest, kelle elukeskkond raudteest tulenevalt oluliselt halveneb, seda alates mürast ja lõpetades veel suuremate ummikutega raudteega ristuvatel tänavatel, lisas ta.
Raudtee kaubavedudest tulenev ohuala ulatub veel palju laiemale alale ja puudutab oluliselt suuremat arvu elanikke, nii Nõmmel kui kesklinnas, teatas Raepress.
Lisaks näeks variant 12A ette raudtee ehitamisel Liiva asumis 12 elamu lammutamist. "Tallinna elanike kodude hävitamine tingimustes, kus on vähegi alternatiivseid lahendusi, ei ole Tallinna linnale vastuvõetav," kinnitas Aas.
Raudtee kavandamine Järvevana teest lõuna poole vast valminud kergliiklustee kõrvale ei ole linna teatel sobilik ning on vastuolus kergliiklusteede võrgu eelisarendamise üldpõhimõttega.
Lisaks pole hiljuti valminud Ülemiste liiklussõlm projekteeritud arvestusega, et Rail Baltic raudtee liiklussõlme läbiks, mistõttu tuleb trassi variandi 12A elluviimisel ristmik olulises osas lammutada ja ümber ehitada.
"Tänu tehnilisele keerukusele ja suurele maksumusele võib Euroopa kaasrahastamisel ehitatud liiklussõlme osaline lammutamine ja ümberehitamine olla vastuolus Euroopa Liidu rahastuse kasutamispõhimõtetega," sõnas Aas.
Samuti seab raudtee kavandamine Ülemiste järve sanitaarkaitsetsooni ohtu järve veekvaliteedi ning sellega ka suurema osa Tallinna elanikkonna joogiveest. Joogiveehaarde sanitaarkaitsealas on veeseaduse järgi majandustegevus keelatud.