Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu kinnitas Tuleohutuse Aastakonverentsil, et päästekomandode paiknemise ümberkorraldamisega on ligi Tartu linna suurusele inimhulgale tekkinud võimalus saada abi vähemalt 15 minutiga.
Enne ümberkorraldusi oli elupäästevõimekus kättesaadav 1-15 minuti jooksul 84% juhtudes. Tammearu sõnul korraldati päästekomandode paiknemine ümber, et need asuksid seal, kus on inimesed ja toimuvad sündmused. Kutseliste päästjate arv seejuures ei vähenenud. Ümberkorralduste järel on elupäästevõimekus muutunud kättesaadavaks 1-15 minuti jooksul 94% juhtudel. Tammearu sõnul tähendab see, et elupäästevõimekus 15 minuti jooksul on muutunud kättesaadavaks veel ca 121 000 inimesele. „See on natuke väiksem hulk, kui on inimesi Lasnamäel või Tartus,“ lisas Tammearu.
Päästekomandode ümberpaiknemisega tihedama asustusega piirkondadesse on paranenud ka päästjate reageerimiskiirus. Kui 2009. aastal jõudis esmareageerija päästesündmusele keskmiselt 9 minuti ja 39 sekundiga, siis eelmisel aastal oli see aeg kahanenud 8 minuti ja 31 sekundi peale. Elupäästevõimekusega päästemeeskonna keskmine kohalejõudmise aeg hoonetulekahjudele on 2011. aasta 11 minuti ja 20 sekundi pealt kahanenud eelmiseks aastaks 8 minuti ja 14 sekundi peale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Alates augustist saab Häirekeskus endale kaarditarkvara, mis võimaldab Häirekeskuse operaatoritel kiiresti positsioneerida õnnetuse toimumiskohta.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.