Autor: Jaana Pikalev • 23. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Meri pole enam romantiline ja mõistatuslik veteväli vaid paik, kus käiakse tööl ning laev on igapäevane transpordivahend. Kuid peame mõtlema, mis saab edasi, mida toob tulevik Eesti merendusele ja laevandusele.“

Puudutades Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitikat märkis ta, et Eestis valmis tänavu  riiklik arengukava "Eesti Merenduspoliitika 2011-2020". Arengukavaga püütakse visandada teid, kuidas Eesti oma merealal viiks ellu majanduslikke-, kultuurilisi-, keskkonnaalaseid- ja julgeolekuhuvisid. Arengukava käsitleb merealast seadusloomet, merega seotud uute töökohtade teket, Eesti laevanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning vajadust suurendada meie sadamaid läbivaid kauba- ja reisijavooge, laevaehitust ja -remonti, mereharidust ja sadamate arengut, mereturismi ja -kultuuri jne. Erinevad merega seotud tegevused ja valdkonnad on omavahel tihedalt põimunud ning vajavad koordineeritud käsitlemist. 

Riigikogu esimees tõdes, et loomulikult saab neid eesmärke realiseerida vaid konstruktiivses rahvusvahelises koostöös. „Kuid kõige tähtsam on siin siiski koduse koostöö arendamine, erakondadeülene merenduspoliitika, riigiasutuste ja ettevõtjate vastastikune mõistmine,“ sõnas ta.

Arvestades rahvusvaheliste merendusorganisatsioonide tegevust, ennustas Ergma, et alanud aastakümnest tuleb ehk suurimate muutuste kümnend merenduse ajaloos. „Meie ülesanne selles on ellu jääda ja edasi areneda, et Eesti oleks mereriik ja eestlased oleksid jätkuvalt merega seotud mitte üksnes geograafiliselt.“

Ta avaldas soovi, et  lisaks reisilaevadele kannaksid Eesti lippu ka kaubalaevad, et Eesti sadamad oleksid korras ja külalislahked ning neid külastaks üha enam aluseid, et veeteed oleksid lahti ka karmil talvel ning meremehe amet oleks aus ja au sees .