• 23.09.11, 13:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ergma merenduskonverentsil: Eesti peab jääma mereriigiks

Riigikogu esimees Ene Ergma ütles oma tänases avakõnes VII rahvusvahelisel merenduskonverentsil Tallinnas, et meri on endiselt inimkonna tähtsaim transpordiarter, ainult me mõtleme sellele harvemini.
„Meri pole enam romantiline ja mõistatuslik veteväli vaid paik, kus käiakse tööl ning laev on igapäevane transpordivahend. Kuid peame mõtlema, mis saab edasi, mida toob tulevik Eesti merendusele ja laevandusele.“
Puudutades Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitikat märkis ta, et Eestis valmis tänavu  riiklik arengukava "Eesti Merenduspoliitika 2011-2020". Arengukavaga püütakse visandada teid, kuidas Eesti oma merealal viiks ellu majanduslikke-, kultuurilisi-, keskkonnaalaseid- ja julgeolekuhuvisid. Arengukava käsitleb merealast seadusloomet, merega seotud uute töökohtade teket, Eesti laevanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning vajadust suurendada meie sadamaid läbivaid kauba- ja reisijavooge, laevaehitust ja -remonti, mereharidust ja sadamate arengut, mereturismi ja -kultuuri jne. Erinevad merega seotud tegevused ja valdkonnad on omavahel tihedalt põimunud ning vajavad koordineeritud käsitlemist. 
Riigikogu esimees tõdes, et loomulikult saab neid eesmärke realiseerida vaid konstruktiivses rahvusvahelises koostöös. „Kuid kõige tähtsam on siin siiski koduse koostöö arendamine, erakondadeülene merenduspoliitika, riigiasutuste ja ettevõtjate vastastikune mõistmine,“ sõnas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Arvestades rahvusvaheliste merendusorganisatsioonide tegevust, ennustas Ergma, et alanud aastakümnest tuleb ehk suurimate muutuste kümnend merenduse ajaloos. „Meie ülesanne selles on ellu jääda ja edasi areneda, et Eesti oleks mereriik ja eestlased oleksid jätkuvalt merega seotud mitte üksnes geograafiliselt.“
Ta avaldas soovi, et  lisaks reisilaevadele kannaksid Eesti lippu ka kaubalaevad, et Eesti sadamad oleksid korras ja külalislahked ning neid külastaks üha enam aluseid, et veeteed oleksid lahti ka karmil talvel ning meremehe amet oleks aus ja au sees .
 
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.05.25, 14:27
Liikluskindlustus töömasinatele: muudetud seadus nõuab ettevõtetelt suuremat tähelepanu
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele