Ettevõtjad: värvilise kütuse kaotamine toob hinnatõusu

"Meid häirib kõige enam ebavõrdne kohtlemine - miks näiteks põllumeestesse suhtutakse niipidi, aga metsameestesse naapidi," nurises Külvik.

number

Riigikogu võttis üleeile vastu vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt ei tohi alates järgmise aasta 1. jaanuarist kasutada erimärgistatud vedelkütust paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. Erimärgistatud kütust tohib jätkuvalt kasutada reisijate ja kaupade raudteeveol, laevaliikluses, soojuse ja elektrienergia tootmises ning põllumajanduses.

Metsanduses kasutatakse praegu erimärgistusega kütust metsalangetus- ja metsaveotraktorites. Külviku rehkenduse kohaselt tähendab erimärgistatud kütuse keeld, et 1 tihumeetri metsa ülestöötamine läheb ligi 10 krooni ehk 64 eurosenti kallimaks.

"Hinnatõusu kõige suurem ohver on metsaomanik," lausus Külvik. "Kasvava metsa hind selle võrra kukub, sest ega metsamaterjali müügihind sellest seadusemuudatusest ju ei muutu."

"Täpset protsenti või krooni ruutmeetri kohta ei oska ma hetkel öelda, aga objekti koguhinda võib see mõjutada 3-5 protsenti," kommenteeris ASi Teede REV-2 juhatuse esimees Priit Sauk seadusmuudatust.

Lisaks metsaomanikele ei ole muudatusega rahul rida teisi liite. Esmaspäeval pöördusid Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit , Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Asfaldiliit avaliku kirjaga riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri poole, sest nende hinnangul vedelkütuste erimärgistamise seaduse muutmine kahjustab oluliselt konkurentsivõimet.

Seaduse teine etapp näeb ette allesjäävatele soodustatud valdkondadele soodusmääraga kütuse kasutamise asemel toetusskeemide või otsetoetuste rakendamise, need valmivad selle aasta jooksul. Eesmärk on vedelkütuse erimärgistamisest täielikult loobuda.