Ametlikult kinnitamata andmetel soovivad Vene õiguskaitseorganid Eesti ametivendade abi, et tuua julgeolekunõunik ja ettevõtja Eerik-Niiles Kross Venemaale veel kord ülekuulamisele seoses kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisega 2009. aastal, kirjutas Postimees.
"Uut õigusabipalvet ei ole Venemaa meile esitanud, kuid erinevatel riikidel on Arctic Sea asjus samad huvid – selgitada välja, mis tegelikult juhtus," ütles riigiprokurör Norman Aas.
Ta lisas, et seoses Krossiga Eesti prokuratuurile läinud aastal esitatud õigusabipalve on rahuldatud ja rohkem infot selles küsimuses Venemaa uurijaile Eestil lisada pole.
"Olen andnud Eesti vastavatele asutustele ütlusi juba enam kui aasta tagasi. Eesti prokuratuur teatas siis, et mul ei ole Arctic Sea kaaperdamisega seost," lausus Eesti endine luurekoordinaator Kross, kes on ka ise kuulnud mitteametlikust katsest teda kui süüdistatavat Venemaale viia.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
2009. aasta juulis Läänemerel kaaperdatud kaubalaev Arctic Sea vedas tõenäoliselt keemiarelva valmistamiseks kasutatavat toorainet, arvavad Soome kriisiturvalisuse spetsialistid Timo Hellenderg ja Pekka Visuri, kes seda juhtumit uurisid.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.