Soome ja Rootsi vahel asuvas Botnia lahes on jäävangis tosin kaubalaeva ning nende lahtipäästmisele võib kuluda vähemalt nädal, kirjutas eile Helsingin Sanomat.
Põhja-Soomes on rasketest jääoludest ja tugevatest tuultest tingitud laevaliiklus peatunud ja alused ei saa ilma jäämurdjate abita liikuda.
Täna saab nädal sellest, mil viimane laev saabus või lahkus Raahe sadamast. Rauamaagi ja pelletite vedu, mis käis iga päev Põhja-Rootsi rannikul asuvast Luleå linnast Raahesse, on peatunud. "Tehasel praegu toormaterjali jätkub, kuid olukord muutub keeruliseks, kui jääprobleemid veel pikka aega kestavad," kommenteeris Rautaruukki Raahe tehase direktor Kari Ojala.
Soome jäämurdja Otso kapten Nikals von Bruun-Riegels ütles, et neljapäeval püüti Raahe sadamasse tuua kaks laeva, mis on juba päevi sissepääsu oodanud. Otsol on praegu tööd palju, kinnitas jäämurdja kapten. "Olukord seoses jääga on sama halb kui 1987. aastal. Erinevus on vaid selles, et laevaliiklus on tunduvalt tihedam," märkis Bruun-Riegels.
Seotud lood
Valitsus kinnitas korralduse, mille kohaselt eraldatakse valitsuse reservist Veeteede Ametile 3 miljonit eurot lisajäämurdjate rahastamiseks ja jäämurdjate „Tarmo“ ja EVA-316 jäämurdemahtude suurendamiseks. Selle otsusega aidatakse tagada Eesti sadamate teenindamine ja katkematu jäämurdevõimekus.
Pärnu Sadamast on kaupa läinud sel aastal ekspordiks rohkem kui mullu ent jäämurdmisprobleemide tõttu jääb sadama mahtude kasv kinni, rääkis sadama juht Mati Einmann.
Eile otsustas valitsus eraldada veeteede ametile oma reservidest kolm miljonit eurot lisajäämurdjate rahastamiseks ja jäämurdemahtude suurendamiseks. Ettevõtjate sõnul vajaks aga riik ka uusi jäälõhkujaid.
Detsembris 2024 taasavati pidulikult Pariisi Notre-Dame’i katedraal, kuhu jõudis kingitusena ka Estonia klaver. Klaveri kinkisid katedraalile Eesti ettevõtjad ning õrna, ent samas üle poole tonni kaaluva pilli keeruka transpordi Prantsusmaale organiseeris heategevusena DSV Estonia.