Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jäämurdemahu suurendamiseks eraldatakse 3 miljonit eurot
Valitsus kinnitas korralduse, mille kohaselt eraldatakse valitsuse reservist Veeteede Ametile 3 miljonit eurot lisajäämurdjate rahastamiseks ja jäämurdjate „Tarmo“ ja EVA-316 jäämurdemahtude suurendamiseks. Selle otsusega aidatakse tagada Eesti sadamate teenindamine ja katkematu jäämurdevõimekus.
Tänavusel talvel algasid jäämurdetööd Pärnu lahel 7. detsembril 2010 ja Soome lahel 21. jaanuaril 2011. Jääolukord Soome lahel on raske, sest viimasel ajal puhunud kirde- ja idatuul on kogu Soome lahel liikvel olnud jää kogunud Eesti rannikule, sellele järgnenud külmalaine on tekitanud kiiresti ka uut jääd.
Rasked jääolud võivad püsida vähemalt kolm-neli nädalat. Hetkel vajavad kõik Soome lahe sadamad Eestis jäämurdeteenust. Seetõttu on vajadus vähemalt kahe jäämurdja töö järele, et tagada teenuse osutamine kõikides sadamates Sillamäest Paldiskini, kuna jääs läbitavad vahemaad ulatuvad juba üle 100 miili.
Pärnu Sadamast on kaupa läinud sel aastal ekspordiks rohkem kui mullu ent jäämurdmisprobleemide tõttu jääb sadama mahtude kasv kinni, rääkis sadama juht Mati Einmann.
Soome ja Rootsi vahel asuvas Botnia lahes on jäävangis tosin kaubalaeva ning nende lahtipäästmisele võib kuluda vähemalt nädal, kirjutas eile Helsingin Sanomat.
Eile otsustas valitsus eraldada veeteede ametile oma reservidest kolm miljonit eurot lisajäämurdjate rahastamiseks ja jäämurdemahtude suurendamiseks. Ettevõtjate sõnul vajaks aga riik ka uusi jäälõhkujaid.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.