2010. aastal imporditi enim samuti masinaid ja seadmeid (24% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooted (17%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Kõikide kaubajaotiste importkäibed suurenesid, kõige enam kasvas masinate ja seadmete (55% ehk 0,8 miljardi euro võrra) ning metalli ja metalltoodete (0,3 miljardi euro võrra) sissevedu.
Peamised riigid, kuhu Eestist 2010. aastal kaupu eksporditi, olid Soome (17% Eesti koguekspordist), Rootsi (16%) ja Venemaa (10%). Eksport suurenes kõikidesse peamistesse sihtriikidesse, enim aga Rootsi ja Soome (vastavalt 0,6 ja 0,3 miljardi euro võrra).
Peamised riigid, kust kaupu Eestisse imporditi, olid Soome (15% Eesti koguimpordist), Saksamaa ja Rootsi (mõlema osatähtsus 11%). Kõige enam kasvas 2010. aastal import Rootsist (0,4 miljardi euro võrra), Soomest ja Saksamaalt (mõlemast 0,3 miljardi euro võrra).
Suurim kaubavahetuse puudujääk oli keemiatööstuse tooraine ja toodete (0,3 miljardit eurot) kaubavahetuses. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel) kaubavahetuses (mõlemas 0,5 miljardit eurot).
Mullu detsembris eksporditi Eestist kaupu 927 miljoni euro väärtuses ja imporditi 934 miljoni euro eest. Võrreldes 2009. aasta detsembriga suurenes eksport 67% ning import 44%. Ekspordi kasvu mõjutasid nii masinate ja seadmete kui transpordivahendite (sh raudteeveerem) väljavedu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.