Väinu Rozental • 16. veebruar 2011
Jaga lugu:

Ekspordinipp: ära hakka venelast eestlaseks kasvatama

Tee sa äri idas või läänes, igal pool on kõige olulisem – otsi inimeses inimest ja ole aus – sõnastab Põlvamaa pakenditootja ASi Cista juhataja ning kaasomanik Vahur Kääriku oma ärikreedo. Kohaliku inimese eripäraga tuleb arvestada, mitte hakata venelast eestlaseks kasvatama.

„Äri on alati personaalne ehk äri toimub läbi inimkontaktide,“ rõhutab Käärik. „Ja ole alati aus, sest siis sind usaldatakse. Meie edu pant Venemaal on seisnenud selles, et me pole kunagi partnereid ega töötajaid petnud. Tänu usaldusele pole minu tagant ka kunagi midagi varastatud.“

Käärik ütleb, et just vähese personaalsuse tõttu suhtub ta veidi skeptiliselt EASi ja kaubandus-tööstuskoja tegemistesse. „Kuna nende silmis oled sa sisuliselt anonüümne, siis täidavad nad ka sinu tellimuse anonüümselt,“ räägib Käärik. „Samas siiski soovitan silmaringi laiendamise huvides tutvuda ettevõtluse arengut toetavate tugistruktuuride poolt pakutava abi ja infoga, aga mingit niiöelda valmis pannkoogiretsepti neilt ei saa.“

Kääriku kinnitusel olid nad Venemaale ettevõtet asutades kindlad et ühisfirmat nad mingil juhul luua ei taha. „Ma nägin selles ohtu,“ põhjendab Käärik ja meenutab, et enam-vähem samal ajal tegi näiteks joogitootja Ösel Foods ühisfirma Moskvasse ja piimatöötleja Ühinenud Meiereid asutas ühisfirma Ukrainas. „Mõlemad ühisfirmad võeti hiljem kohalike kaasosanike poolt üle ning tehtud investeeringud tuli korstnasse kirjutada,“ lisab Käärik.

Samas näiteks valdusfirma Andrese Grupi ASi tütarfirmas Peterburis, klaasi ümberlõikamisega tegelevas A-Steklos kuulub 18 protsenti kohalikele partneritele. „Kui kohalikud venelased on kaasomanikud, sujub äri paremini, näiteks on lihtsam suuremaid projekte kätte saada,“ on Andrese Gruppi kuuluva Andrese Klaasi ASi tegevjuht Gerd Veelma varem Äripäevale rääkinud.

Andrese Grupi nõukogu liikme Nikolai Gurei kinnitusel on Venemaal kohapeal kindlasti otstarbekam klaasi töödelda, kui sama toodangut Eestist Venemaale eksportida. „Oluliseks teguriks on siin logistika,“ põhjendas Gurei. „Samuti probleemid toodangu üle piiri toimetamisel.“ A-Steklo käivitas tootmistegevuse Peterburis 2003. aasta jaanuaris ning tegutseb praeguseni.

TASUB TEADA

Pannkoogiretsept eksportöörileKuidas eksportida, eriti Venemaale. Vahur Kääriku 8 soovitust

1. Otsi teadmisi sihtriigi kohta

Enne ekspordi alustamist või filiaali asutamist tee endale selgeks, mida sihtriik endast kujutab. Olulisemad märksõnad on siin kultuur, kirik ja äritavad. Infot saad raamatutest – ka eesti keeles on erinevate maade ja rahvaste kohta palju huvitavat ilmunud – ja internetist.

2. Tekita endale sillapea

Loo kontakt sihtriigi avalike äristruktuuridega. Mina käisin 1998. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskoja delegatsiooni koosseisus Peterburi kaubandus-tööstuskojas, kus ma palusin organiseerida kohtumisi mind huvitavate firmade juhtidega. Lisaks otsisin ja ka leidsin Peterburi kojast personaalse kontakti ühe ametnikuga ehk tekitasin nii-öelda sillapea, kellele andsin näiteks ülesande leida usaldusväärne advokaadikontor.

3. Leia usaldusväärne advokaadikontor

Kuna ma ei tahtnud teha firmat ühe tehingu jaoks, soovisin kasutada veidi kallima aga samas usaldusväärsema advokaadibüroo teenust. Advokaadikontorit on vaja, et saada adekvaatset pilti sihtriigi seadusandlusest ning varitsevatest juriidilistest karidest. Samuti delegeeri advokaadibüroole kõik vajalikud kooskõlastamised ettevõtte asutamisel.

4. Ära palka ettejuhtuvat inimest

Kõige raskem ülesanne on leida ettevõtte etteotsa õige inimene. Venelase üheks omapäraks on tema valmisolek hakata iga kell ükskõik kui suureks ülemuseks. Teada-tuntud on ju vene kõnekäänd – annab jumal ameti, annab mõistuse ka.Marssisin Peterburi tööbörsi uksest sisse, edastasin oma soovid ning sain tööbörsi kaudu paar spetsialisti. Tegevjuhiks palkasin ühe konkurendi endise müügijuhi. Muide, enamik ITPst, sealhulgas tegevjuht, töötavad meie firmas tänaseni.

5. Kasuta sõltumatut audiitorfirmat

Kui ettevõte asutatud ja tegevus käima tõmmatud, leia sõltumatu audiitorfirma. Seda üldjuhul ei taheta teha, sest audiitori palkamine on lisakulu. Venemaal on avalik saladus, et ettevõttes kasutatakse kolmekordset raamatupidamist: üks omanikule, teine riigile ja kolmas endale ehk pearaamatupidajale. Ideaalne oleks, kui niiöelda omanikule ja endale koostatav raamatupidamine on identne. Et see nii oleks, hoiab silma peal sõltumatu audiitorfirma.

6. Asuta kaks firmat

Kui tegu on tootmisettevõttega ja sa oled oma vara ehk seadmed viinud Venemaale, siis soovitan lisaks tootmisfirmale asutada ka teine firma. Tollele firmale kuuluvad seadmed ja too firma teeb aastas vaid ühe tehingu ehk kirjutab välja rendiarve tootmisettevõttele, mis kasutab seadmeid. Selline manööver kaitseb sinu seadmeid ametnike eest, kes tahtmise korral võivad seadmed lihtsalt arestida.

7. Õpeta töötajaile ühine märkidekeel

Et vältida erimeelsusi tulevikus, peab välismaal asuva tütarfirma juhid ja insener-tehnilised töötajad saama sinuga ühtemoodi aru ühisest märkidekeelest. Viisime oma oskusteabe Venemaale ja koolitasime välja müügimehed ning tootmisjuhi. Mis puudutab aga inimeste pehmeid väärtusi, siis nende muutmisest tuleb kindlasti hoiduda. Ära kunagi hakka venelasest eestlast kasvatama.

8. Omaniku nägu ei tohi meelest minna

Ole sa nii suur direktor kui oled, võõral maal ära ise töötajaid valima hakka, vaid jäta see tegevdirektori ülesandeks. Küll mine ja pidutse olulistel tähtpäevadel, näiteks ettevõtte sünnipäeval ja naistepäeval koos kollektiiviga. Tütarfirma alustamisel käisin Peterburis väga sageli, meil oli linnas isegi korter üüritud. Nüüd käin Peterburi firmas korra kuus. Et mu nägu meelest ei läheks.ÄPMis on mis?

TAUST

AS Cista

• asutatud 14. juulil 1992

• lainepapist, kartongist ja paberist pakendite valmistamine• omanikud: Vahur Käärik (25,09%), Jüri Härtsmann, Andres Palopääl, Kaido Õunapuu (kõigi kolme osalus 24,97%)• Eestis on tootmine kahes kohas – Põlvamaal Ihamarus ja Võrumaal Varstus – ning Tallinnas on kontor ning ladu• Eestis töötab 49 inimest• Eksporti läheb 42 protsenti toodangust• 2009. aastal oli käive 24,8 miljonit krooni ja kasum 0,9 miljonit krooni. Aasta varem oli käive 32,1 miljonit krooni ning ettevõte teenis 0,05 miljonit krooni kahjumit.

Jaga lugu:
Seotud lood
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee