Reformikate transpordipoliitika: Eesti põhjamaade tiigriks

Reformierakonna transpordipoliitika eesmärk on kindlustada inimeste ja kaupade vaba, mugav, kiire ja taskukohane liikumine Eestis ning Eesti ja muu maailma vahel.

Hästi korraldatud transport parandab inimeste heaolu ja tõstab majanduse võistlusvõimet. Inimeste vaba liikumine pole mõeldav ilma transpordivõrgustike ja -vahenditeta. Täna jääb teede ja tänavate kvaliteet endiselt maha Euroopa parimatest näidetest. Eesti ühendusteed teiste Euroopa Liidu liikmesmaadega ei vasta veel inimeste ega Eesti majanduse vajadustele, raudtee- ja lennuühendused on kesised.

Eesti inimeste vaba liikumise kindlustamisel ja majanduskasvu soodustava transpordipoliitika rakendamisel lähtub Reformierakond järgmistest põhimõtetest:
         
1. Põhjamaade tasemel teedevõrgu väljaehitamine. Teede ja tänavate võrk, nende kvaliteet ja korrashoid on Eesti-sisese liikluse jaoks võtmetähtsusega ning vajab majanduskasvu ennetavaid investeeringuid. Kehtestame teedeehitusnõuded, mis kindlustavad Eesti teed Põhjamaade kasutusmugavuse ja vastupidavuse tasemel teekattega. Jätkame riigi kruusateedele tolmuvaba katte ehitamist, kasutades Põhjamaade tehnoloogiaid. Ehitame välja Tallinna ringtee, neljarealise maantee Tallinnast Tartu suunas Mäoni ning Saaremaa silla. Jätkame Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimist.

2. Ühtse ja kasutajale mugava elektroonilise piletisüsteemi loomine. Eesti rakendab liikluse korraldamisel kõiki moodsaid infotehnoloogilisi vahendeid, sealhulgas loome reisijatele mugava võimaluse teabe saamiseks ja piletite ostmiseks mistahes Eesti piires liikuvale ühistranspordivahendile ühest kesksest veebikeskkonnast.

3. Ühistranspordi arendamise kõrval jääb Eestis liiklemisel väga oluliseks maanteetransport. Eesti hõreda asustuse ja traditsioonide tõttu jääb Eesti perede peamiseks liikumisviisiks maanteetransport. Sõiduautosid ei maksustata. Eestisisese kaubaveo tagamine jääb peamiselt veoautode kanda, riik kasutab raskeveokitranspordi reguleerimisel parimat olemasolevat maailmakogemust. Kaotame kodumaiseid veoettevõtjaid välismaistega ebavõrdsesse konkurentsi asetava raskeveokimaksu ja muudame selle maanteetasuks, mida hakatakse võtma ka välismaistelt raskeveokitelt. Tõstatame Venemaa-poolsed piiriületusprobleemid kõigil Venemaaga peetavatel kõnelustel ja EL sellesisulistel foorumitel.

4. Kõrvuti autoliikluse parandamisega teeb Eesti valitsus kõik selleks, et vähendada autode kasutamise sundi Selleks arendatakse kvaliteetset ühiskondlikku transporti nii maal kui linnas ning mõjutatakse linna- ja elamuehitust selliselt, et vahemaad töö- ja elukohtade, kaupluste ja elukohtade, koolide ja lasteasutuse ning elukohtade vahel väheneksid. Eesti algatab programmi "Tark linn" (smart city). Valitakse linn, kus hakatakse juurutama selliseid linnaplaneerimise põhimõtteid, mis vähendavad sunnitud liiklemise vajadust, pakuvad elukohti, kus töökohad, teenindusasutused, lasteasutused on paigutatud võimalikult mugavalt, et inimene peaks vähem aega raiskama sunnitud liiklemisele. Ühtlasi on "Tark linn" ka energia kokkuhoiu ja keskkonnahoiu programm. Eesti teeb koostööd Euroopa Liidu loodava "Smart city" programmi raames.

5. Liiklusohutuse suurendamine. Eesti valitsus rakendab täiendavaid abinõusid, et viia liiklusohutus Eestis Põhjamaade tasemele. Varustame põhimagistraalid vajalike barjääride, peale- ja mahasõitudega, et need oleksid läbitavad ühtlase kiirusega ning jätkame põhimagistraalide ohtlike lõikude ja ristmike valgustamist. Jalakäijate ja jalgratturite ohutuse suurendamiseks jätkame kergliiklusteede arendamist. Sujuva ja turvalise liiklemise kindlustamiseks rakendame aktiivselt EL Intelligentse Transpordisüsteemi (ITS) projekti tulemusi, muuhulgas infotehnoloogilisi ja sotsiaalmeedia lahendusi kodanike ohutuse ja liiklusmugavuse parandamiseks.

6. Eesti lennuühenduste oluline parandamine. Eesti lennunduspoliitika lähimaks suureks sihiks on võimalus lennata Tallinnast kõigisse olulisematesse Euroopa ärikeskustesse ja tagasi ühe päeva jooksul. Eesti kui sihtkoha reklaamimisel ühendame EASi, Tallinna Lennujaama ja lennukompaniide jõud. Pikaajalisemaks eesmärgiks on muuta Tallinna lennujaam Põhja-Euroopa Aasia-suunaliste lendude keskuseks. Loome Tallinna lennujaamast reisikeskuse, kust lähtuvad bussiliinid ühendavad selle mugavalt ja kiirelt kogu ülejäänud Eestiga. Eesti hakkab osalema Euroopa Ühtse Taeva projektis. Arendame edasi Tartu, Kuressaare ja Kärdla lennujaamu, toetame Tallinn-Helsingi väikelennukiteühenduse tekkimist.

7. Kaasaegse maismaaühenduse rajamine Eesti ja Lääne-Euroopa vahel. Tallinnast Eesti piirile Valka peab raudteel saama sõita 120km keskmise tunnikiirusega. Koostöös Poola, Läti ja Leeduga peame vajalikuks koostada ühiskava Baltimaade paremaks ja kiiremaks ühendamiseks Lääne-Euroopaga maismaad pidi (Via Baltica, Rail Baltica, jt.). Seisame Berliin-Tallinn-Helsinki-Peterburi kiirtee valmimise eest EL üle-euroopaliste ühendusteede programmi rahadega.

8. Eesti-sisese veeliikluse edendamine ja väikesadamate arendamine. Rakendame praamivedudel saarte püsielanikele ja saartel registreeritud autodele 50% hinnasoodustust. Ausa konkurentsi toomiseks praamide üleveoliinidel käsitleme Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liine eraldiseisvatena. Peame õigeks ehitada riikliku tellimusena Rohuküla-Heltermaa liinile sobivad laevad. Siseturismi elavdamiseks ja uute töökohtade loomiseks investeerime EL vahendeid väikesadamate arendamiseks sihiga, et igal saarel oleks oma sadam.Taastame ajaloolise siseveetee Peipsist Pärnu jõele ning EL koostööprogrammi abiga arendame Peipsi veeturismi võimalusi nii Soome kui Venemaa suunas.

9. Läänemere laevaliikluse turvalisuse suurendamine. Läänemeri on üks maailma enim ekspluateeritud laevateid. Jätkame aktiivset koostööd Helcom`iga (Helsinki Comission) Läänemere laevaliikluse turvalisemaks muutmise ja Läänemere reostatuse vähendamise eesmärgil.

Osale arutelus

  • Jaana Pikalev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.2787103
Brasiilia reaal BRL 4,21 0.7565963
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0153413
Filipiinide peeso PHP 59,28 0.432013
Hiina jüaan CNY 7,66 0.2801634
Hongkongi dollar HKD 8,89 0.3330661
Horvaatia kuna HRK 7,41 0.0864701
Iisraeli seekel ILS 4,10 0.3551049
India ruupia INR 80,85 0.4460071
Indoneesia ruupia IDR 15972,50 0.0883547
Islandi kroon ISK 134,79 0.4920599
Jaapani jeen JPY 125,18 0.3929746
Kanada dollar CAD 1,50 0.3747825
LAV rand ZAR 15,97 0.5832887
Lõuna-Korea vonn KRW 1273,63 0.2226944
Malaysia ringgit MYR 4,62 0.3363642
Mehhiko peeso MXN 21,79 0.3606865
Norra kroon NOK 9,76 0.1611479
Poola slott PLN 4,33 0.0207977
Rootsi kroon SEK 10,47 0.0573367
Rumeenia leu RON 4,74 0.0845076
Singapuri dollar SGD 1,54 0.2678163
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0799634
Šveitsi frank CHF 1,14 0.123435
Taani kroon DKK 7,46 0.0107244
Tai baht THB 35,34 0.1763039
Tšehhi kroon CZK 25,71 0.3160482
Türgi liir TRY 6,00 0.8893297
Ukraina grivna UAH 30,76 0.1947623
Ungari forint HUF 317,99 0.1133394
USA dollar USD 1,13 0.2745063
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 0.2008154
Valgevene rubla BYN 2,44 -0.1514965
Vene rubla RUB 74,97 0.2605243

Valdkonna töökuulutused