Reformikate transpordipoliitika: Eesti põhjamaade tiigriks

2. Ühtse ja kasutajale mugava elektroonilise piletisüsteemi loomine. Eesti rakendab liikluse korraldamisel kõiki moodsaid infotehnoloogilisi vahendeid, sealhulgas loome reisijatele mugava võimaluse teabe saamiseks ja piletite ostmiseks mistahes Eesti piires liikuvale ühistranspordivahendile ühest kesksest veebikeskkonnast.

3. Ühistranspordi arendamise kõrval jääb Eestis liiklemisel väga oluliseks maanteetransport. Eesti hõreda asustuse ja traditsioonide tõttu jääb Eesti perede peamiseks liikumisviisiks maanteetransport. Sõiduautosid ei maksustata. Eestisisese kaubaveo tagamine jääb peamiselt veoautode kanda, riik kasutab raskeveokitranspordi reguleerimisel parimat olemasolevat maailmakogemust. Kaotame kodumaiseid veoettevõtjaid välismaistega ebavõrdsesse konkurentsi asetava raskeveokimaksu ja muudame selle maanteetasuks, mida hakatakse võtma ka välismaistelt raskeveokitelt. Tõstatame Venemaa-poolsed piiriületusprobleemid kõigil Venemaaga peetavatel kõnelustel ja EL sellesisulistel foorumitel.

4. Kõrvuti autoliikluse parandamisega teeb Eesti valitsus kõik selleks, et vähendada autode kasutamise sundi Selleks arendatakse kvaliteetset ühiskondlikku transporti nii maal kui linnas ning mõjutatakse linna- ja elamuehitust selliselt, et vahemaad töö- ja elukohtade, kaupluste ja elukohtade, koolide ja lasteasutuse ning elukohtade vahel väheneksid. Eesti algatab programmi "Tark linn" (smart city). Valitakse linn, kus hakatakse juurutama selliseid linnaplaneerimise põhimõtteid, mis vähendavad sunnitud liiklemise vajadust, pakuvad elukohti, kus töökohad, teenindusasutused, lasteasutused on paigutatud võimalikult mugavalt, et inimene peaks vähem aega raiskama sunnitud liiklemisele. Ühtlasi on "Tark linn" ka energia kokkuhoiu ja keskkonnahoiu programm. Eesti teeb koostööd Euroopa Liidu loodava "Smart city" programmi raames.

5. Liiklusohutuse suurendamine. Eesti valitsus rakendab täiendavaid abinõusid, et viia liiklusohutus Eestis Põhjamaade tasemele. Varustame põhimagistraalid vajalike barjääride, peale- ja mahasõitudega, et need oleksid läbitavad ühtlase kiirusega ning jätkame põhimagistraalide ohtlike lõikude ja ristmike valgustamist. Jalakäijate ja jalgratturite ohutuse suurendamiseks jätkame kergliiklusteede arendamist. Sujuva ja turvalise liiklemise kindlustamiseks rakendame aktiivselt EL Intelligentse Transpordisüsteemi (ITS) projekti tulemusi, muuhulgas infotehnoloogilisi ja sotsiaalmeedia lahendusi kodanike ohutuse ja liiklusmugavuse parandamiseks.

6. Eesti lennuühenduste oluline parandamine. Eesti lennunduspoliitika lähimaks suureks sihiks on võimalus lennata Tallinnast kõigisse olulisematesse Euroopa ärikeskustesse ja tagasi ühe päeva jooksul. Eesti kui sihtkoha reklaamimisel ühendame EASi, Tallinna Lennujaama ja lennukompaniide jõud. Pikaajalisemaks eesmärgiks on muuta Tallinna lennujaam Põhja-Euroopa Aasia-suunaliste lendude keskuseks. Loome Tallinna lennujaamast reisikeskuse, kust lähtuvad bussiliinid ühendavad selle mugavalt ja kiirelt kogu ülejäänud Eestiga. Eesti hakkab osalema Euroopa Ühtse Taeva projektis. Arendame edasi Tartu, Kuressaare ja Kärdla lennujaamu, toetame Tallinn-Helsingi väikelennukiteühenduse tekkimist.

7. Kaasaegse maismaaühenduse rajamine Eesti ja Lääne-Euroopa vahel. Tallinnast Eesti piirile Valka peab raudteel saama sõita 120km keskmise tunnikiirusega. Koostöös Poola, Läti ja Leeduga peame vajalikuks koostada ühiskava Baltimaade paremaks ja kiiremaks ühendamiseks Lääne-Euroopaga maismaad pidi (Via Baltica, Rail Baltica, jt.). Seisame Berliin-Tallinn-Helsinki-Peterburi kiirtee valmimise eest EL üle-euroopaliste ühendusteede programmi rahadega.

8. Eesti-sisese veeliikluse edendamine ja väikesadamate arendamine. Rakendame praamivedudel saarte püsielanikele ja saartel registreeritud autodele 50% hinnasoodustust. Ausa konkurentsi toomiseks praamide üleveoliinidel käsitleme Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liine eraldiseisvatena. Peame õigeks ehitada riikliku tellimusena Rohuküla-Heltermaa liinile sobivad laevad. Siseturismi elavdamiseks ja uute töökohtade loomiseks investeerime EL vahendeid väikesadamate arendamiseks sihiga, et igal saarel oleks oma sadam.Taastame ajaloolise siseveetee Peipsist Pärnu jõele ning EL koostööprogrammi abiga arendame Peipsi veeturismi võimalusi nii Soome kui Venemaa suunas.

9. Läänemere laevaliikluse turvalisuse suurendamine. Läänemeri on üks maailma enim ekspluateeritud laevateid. Jätkame aktiivset koostööd Helcom`iga (Helsinki Comission) Läänemere laevaliikluse turvalisemaks muutmise ja Läänemere reostatuse vähendamise eesmärgil.