See, et riigieelarvesse laekub liiklustrahvidelt peaaegu poole vähem raha, on hea uudis, sest autopargid ja liikluskultuur on paranenud sõnas Hiiu Autotrans OÜ tegevjuht Urmas Pielberg.
„Autopark on parem ega pole olnud põhjust saata autoomanikke korduvale ülevaatusele,“ sõnas Pileberg. Tema hinnangul on paranenud ka sõidukijuhtide käitumine, kui enam nii palju trahve ei pea tegema.
„Selliseid asju ei ole meie firmas tulnud, et keegi jääks vahele kiiruse ületamisega. Meie ettevõtte põhjal võin väita, et üldine kultuur on parenenud,“ sõnas Pielberg.
Pielbergi hinnangul pole õige, et riigieelarves arvestatakse liiklustrahvide summaga. „Minu arvates on absurd! Ma ei tea küll ühtegi riiki, kus see oleks rahakoti täiendamise meede,“ ütles Pielberg.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eelarvesse plaaniti liiklustrahvide laekumiseks 255,2 miljonit krooni, kuid esimese poolaasta laekumiste alusel on eeldatav laekumine ligi 43 protsenti vähem ehk 142,7 miljonit krooni.
Seotud lood
Enim vähendati siseministeeriumi haldusala trahviprognoosi, kuna kiiruskaamerate töölerakendamine lükkus maikuusse ja nendest laekuvad trahvisummad on oodatust väiksemad.
Trahvide suurus motiveerib inimesi liikluses korralikult käituma, rääkis siseminister Marko Pomerants.
Minu arvates on hästi rumal, et riigieelarvesse arvestatakse mingi summa liiklustrahvidena, ütles Plangi Trans OÜ juht ja omanik Urmas Plangi.
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.