Kõikse popim ladu on kuni pooltuhat ruutu

Laoomanik, meelita rentnikku minihinnaga, pinnasuurusega 100-500 m2 ja täisvarustusega, soovitab Arco Vara Kinnisvarabüroo äripindade maakler Toomas Naska.

Et laoturg on sisusuliselt jäässe läinud, pole kellelegi uudis. Lisaks kõlab suisa patuna jutt lao müügist - no kes see riskib osta, kõlab erialainimeste kommentaar. Seega saab rääkida vaid rentimisest, kuid seegi nõuab turuvajadustega kõva kohanemist. Loota välisinvestorile - see on samuti lahendus, ainult, et tema võimaliku heasoovliku suhtumise pälvimiseks pead arvestama vähemalt poole, et mitte öelda aastase asjaajamisega....

Kui suur on laopindade vakantsus ja praegused rendihinnad (erinevate tüüpide ja asukoha järgi)? Millised on tulevikutrendid?

Uued ning kaasaegsed lao- ning tootmishooned on valminud peaasjalikult täienenud valikuga tehnoparkidesse, kus on olemas ehitusküps krunt koos hoonetele vajaliku tehnovarustusega. Samuti vastavad tehnoparkidesse rajatud uued hooned valdavalt ka kõikidele kaasaja nõuetele: lisaks optimaalses mahus abiruumide (kontori- ja olmeruumid) olemasolule on pinnad reeglina varustatud ka kaasaegsete tehniliste võimalustega (kommunikatsioonid, laadimisplatvormid). Reeglina on rajatud uued pinnad ka hea kauba juurdepääsuga, avatud planeeringuga, mis vastavalt vajadusele võimaldab ka vaheseinte lisamist ja piisava töökõrgusega (ca 10-12 m). Lisaks moodustavad tehnoküladesse koondunud ettevõtted ka teatud sünergilist kooslust, kus erinevad ettevõtted oma tegevusaladega üksteist täiendavad. Viimase pooleteise aasta jooksul on aga ehitustegevus oluliselt langenud. Tulenevalt keerulisest ja ebakindlast üldisest majandussituatsioonist on ettevõtete pinnavajadus reeglina vähenenud ning ehitamise asemel eelistatakse alternatiivina tootmisruume üürida.

Kui peamiselt on uusi lao- ja tootmispindu ehitatud omatarbeks, siis tulenevalt hetke majandusolukorrast on mitmed ettevõtted tootmist koondanud ning omakasutusest vabaks jäänud vakantsed pinnad on jõudnud üüriturule. Majanduslangusest tingituna on lao- ja tootmispindade pakkumine käesoleval aastal drastiliselt tõusnud, peamiselt on pakkumises Tallinna linnas asuvad erinevad renoveeritud ja renoveerimist vajavad B ja C kvaliteedi pinnad, mis osaliselt või täielikult ei vasta kaasaja nõuetele. Antud pindade pakkumismahu ja vakantsuse tõus on osaliselt tingitud ka asjaolust, et pindade senised kasutajad on kolinud Tallinna linna lähedusse vastvalminud kaasaegsetele pindadele. Kuna lao- ja tootmispindade pakkumine ületab seega hetkel selgelt nõudlust, on oluliselt langenud pindade üürihinnad kõikides kvaliteediklassides.

Lao- ja tootmispindade netoüürimäärad Tallinna turupiirkonnas A klass - 50 - 65 kr/m²/kuus B ja C  klass - 10 - 40 kr/m²/kuus

Kui palju on rendihinnad aastatagusega / buumi tippajaga langenud?

Võrrelduna nn buumi ajaga on hinnad langenud ca 40%. Hinnaerinevused sõltuvad pinna kvaliteedist ja asukohast.

Milliste pindade järele on suurim nõudlus - mis kriteeriumid peavad olema täidetud?

Suurim nõudlus on pindade järele suuruses ca 100-500m2, kus kõik kommunikatsioonid on olemas.

Millistel ladudel on perspektiivi, millistel mitte?

Perspektiivi on atraktiivse asukohaga pindadel, kus on kommunikatsioonid olemas.

Millised laopinnad lähiajal veelgi odavnevad?

Kuna hinnasurve on viimase aasta jooksul olnud väga tugev ja seetõttu ka tugevalt langenud, ei ole enam hindadel ruumi langeda. Praegu pigem näen ainult omanikupoolset ajutist vastutuleku võimalust, et kolmeks kuuks kehtestatekse kliendile soodsam hind.

Mida teha tühjaks jäänud / pooltühja laopinnaga?

Tuleb ikkagi proovida leida uus üürnik või uusi üürnikke, kasvõi ajutiselt minimaalse hinnaga.

Kuivõrd on märgata välisinvestorite/tootjate/kaupmeeste (nt Põhjamaadest) huvi laopindade ostu/rendi vastu?

Välisinvestorite huvi on olemas, kuid see on väga pikaajaline protsess. Tehinguni jõudmine võib võtta ca 0,5 aastat-1 aasta.

Milline on olukord laopinande osas laoalainimeste pilgu läbi, sellest loe homsest Äripäevast.

 

 


 

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.1643489
Brasiilia reaal BRL 4,23 0.0520722
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0153445
Filipiinide peeso PHP 58,94 0.1240168
Hiina jüaan CNY 7,59 -0.2678958
Hongkongi dollar HKD 8,91 0.096664
Horvaatia kuna HRK 7,41 0.0094429
Iisraeli seekel ILS 4,09 0.1369528
India ruupia INR 80,54 0.0770387
Indoneesia ruupia IDR 15936,86 0.177199
Islandi kroon ISK 135,54 0.1033973
Jaapani jeen JPY 125,70 0.0477555
Kanada dollar CAD 1,49 0.0267863
LAV rand ZAR 15,89 0.0314846
Lõuna-Korea vonn KRW 1274,05 0.1580139
Malaysia ringgit MYR 4,61 0.1801802
Mehhiko peeso MXN 21,82 0.1965187
Norra kroon NOK 9,74 0.0852489
Poola slott PLN 4,33 0.0115495
Rootsi kroon SEK 10,56 -0.0511141
Rumeenia leu RON 4,75 -0.006317
Singapuri dollar SGD 1,53 0.039167
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.1381852
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0793441
Taani kroon DKK 7,46 0.018769
Tai baht THB 35,30 0.2023889
Tšehhi kroon CZK 25,65 -0.0077979
Türgi liir TRY 6,04 0.1460096
Ukraina grivna UAH 30,66 0.1057707
Ungari forint HUF 317,07 0.0378609
USA dollar USD 1,13 0.1058668
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0.2480939
Valgevene rubla BYN 2,43 0.0741748
Vene rubla RUB 74,47 0.0683941

Valdkonna töökuulutused

STOCKMANN otsib TARNEAHELA JUHTI

Stockmann AS

03. märts 2019