Autoettevõtete liit: riiklikel objektidel töö Eesti vedajaile

"Riik peaks vaatama, et riiklikel objektidel saaksid tööd Eestis registreeritud sõidukitega ja Eesti sõidukikaardiga firmad. Tee-ehitus on riiklik töö ja siin olen Eesti firmade poolt," kommenteeris Tori. Põhjuseks tema sõnul, et kohalikud ettevõtted maksavad riigieelarvesse nii kütuseaktsiisi kui käibemaksu kui maksud töötasude pealt.

"Hind on määraja. Mis huvitab veoteenuse tarbijat? Kui hind on madal, siis klient selle ka valib," selgitas Tori. Eestis moodustavad veohinnast tema sõnul jämedalt kolmandiku kütus, teise kolmandiku palga- ning ülejäänu muud kulud. "Kui hind on väga odav, on alust kahtlustada, et riik ei ole oma saanud," lisas Tori.

Välisvedajad tegutsevad tema sõnul Eestis praegu, on ka varem tegutsenud ja tegutsevad ka tulevikus. Kui palju välisriigist pärit veofirmasid ja veokeid siin tööd teevad, selle kohta ülevaade puudub. "Küll pole selles iseenesest midagi halba, lihtsalt reeglid tuleb kokku leppida," lisas Tori.

Tori sõnul täna probleem, et Eesti ei ole paika pannud kabotaažireegleid, mille alusel fikseeritakse, kui palju tohib Eestis teha vedusid välisriigist vedaja. Pärast maist avanenud ELi veoturgude avamist tohib välisriigist pärit veofirma tema sõnul teha Eestis ajutise veo, kuid riigi poolt on selgelt fikseerimata, mida ajutine vedu tähendab. "Tee-ehituse objekti teenindamine ei ole minu hinnangul ajutine vedu, sest tegemist on süsteemse peale- ja mahalaadimisega," selgitas Tori.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Priit Vene sõnul laheneb olukord järgmisel kevadel, kui jõustub määrus, mis lubab välisvedajal seitsme päeva jooksul Eestis teha kolm vedu.