Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Autoettevõtete liit: riiklikel objektidel töö Eesti vedajaile
"Riik peaks vaatama, et riiklikel objektidel saaksid tööd Eestis registreeritud sõidukitega ja Eesti sõidukikaardiga firmad. Tee-ehitus on riiklik töö ja siin olen Eesti firmade poolt," kommenteeris Tori. Põhjuseks tema sõnul, et kohalikud ettevõtted maksavad riigieelarvesse nii kütuseaktsiisi kui käibemaksu kui maksud töötasude pealt.
"Hind on määraja. Mis huvitab veoteenuse tarbijat? Kui hind on madal, siis klient selle ka valib," selgitas Tori. Eestis moodustavad veohinnast tema sõnul jämedalt kolmandiku kütus, teise kolmandiku palga- ning ülejäänu muud kulud. "Kui hind on väga odav, on alust kahtlustada, et riik ei ole oma saanud," lisas Tori.
Välisvedajad tegutsevad tema sõnul Eestis praegu, on ka varem tegutsenud ja tegutsevad ka tulevikus. Kui palju välisriigist pärit veofirmasid ja veokeid siin tööd teevad, selle kohta ülevaade puudub. "Küll pole selles iseenesest midagi halba, lihtsalt reeglid tuleb kokku leppida," lisas Tori.
Tori sõnul täna probleem, et Eesti ei ole paika pannud kabotaažireegleid, mille alusel fikseeritakse, kui palju tohib Eestis teha vedusid välisriigist vedaja. Pärast maist avanenud ELi veoturgude avamist tohib välisriigist pärit veofirma tema sõnul teha Eestis ajutise veo, kuid riigi poolt on selgelt fikseerimata, mida ajutine vedu tähendab. "Tee-ehituse objekti teenindamine ei ole minu hinnangul ajutine vedu, sest tegemist on süsteemse peale- ja mahalaadimisega," selgitas Tori.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Priit Vene sõnul laheneb olukord järgmisel kevadel, kui jõustub määrus, mis lubab välisvedajal seitsme päeva jooksul Eestis teha kolm vedu.
Seotud lood
Soome ja Belgia võtsid vastu kabotaažvedusid puudutavad reeglid.
Tosin Eesti veofirmat saatsid eile Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile murekirja, milles paluvad abi Läti veofirmade siinsele turule tungimisel.
Soome käsitleb tühja haagise vedu Soomes kabiotaažveona.
ERAA hinnangul ei peaks vedajad teisest riigist pärit teenusepakkujaid mustama, kommenteeris ERAA eelmisel nädalal tosina vedaja poolt majandusministeeriumile tehtud pöördumist, milles paluti uurida Virumaa tee-ehitusel Läti vedajate kasutamise nõuetele vastamist.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
2
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Konverentsid
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele