Liviko tegevjuht Janek Kalvi peab oluliseks, et ettevõtte laoga seotud kulud on muutuvkuludeks ja makstakse vaid tarbimise eest.
„Liviko laomajandus jaguneb kaheks: meil on oma ladu valmistoodangu jaoks, kust see läheb edasi Smarteni hulgilattu. Smartenist ostamegi sisse valdava osa laologistika- ja transpordi teenustest,“ rääkis Kalvi.
Alkoholitootja leping logistikapartneriga on sõlmitud selliselt, et kulud võivad vastavalt käiveldusliitritele muutuda ka iga kuu. „Kui investeerida oma lattu ja töötajaskonda, siis muutub see ettevõtte jaoks püsikuludeks. Livikole on praegune muutuvkuludega laoteenuse tarbimine eelistatum, kuna see võimaldab ventiili reguleerida vastavalt vajadustele,“ selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe pikemalt tänasest Äripäevast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Domus Kinnisvara andmeil on kliendid kulude kärpimiseks vahetanud laopinna väiksema pinna vastu ka 10-15 krooni soodsama ruutmeetrihinna puhul. Enim nõutakse täna 200-300 ruutmeetrist ladu.
Rain Rätt, Ober Hausi analüütik eeldab teiselt poolaastalt laoüüride langust.
„Kas ehitada või rentida? Nüüdses olukorras on kasulikum ehitada endale siis, kui plaanid äri teha pikas perspektiivis,“ kinnitas Infotark AS juhatuse esimees Jüri Ross.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.