Tanklaketi puhaskasumiks tuli kokku 14,9 miljonit krooni, aasta varem sai ettevõte kirja viiemiljonilise kasumi. Kasumit ei jaotatud.
"Me arvame, et inimesed eristavad ja eelistavad Olerexi järjest enam Eesti kapitalile kuuluva ettevõttena," arvas Schasmin. Tema hinnangul mõjutab käivet ja kasumit olulisel määral ressursside efektiivsem kasutamine, sealhulgas paremini korraldatud finantseerimine, mis võimaldab parematel tingimustel kütuse sisseostu. "Korraldasime ringi ka kaupade hankimise, vähendasime tarnijate hulka ja sortimenti, täiendasime motivatsioonisüsteemi, tugevdasime krediidikontrolli, vähendasime kulusid, kus võimalik," selgitas juhatuse liige.
"Käesoleva aasta esimese poole kütusemüük liitrites moodustab 96,5% eelmise aasta sama perioodi tasemest, see näitaja on üle ootuste hea," rääkis Sulev Schasmin lisades, et kauba ja teenuste müügimahud on küll languses, kuid vastavad Olerexi prognoosidele. Samuti on sellel aastal madalam brutomarginaal.
Esialgsetel andmetel täitsime oma aastaeelarves eesmärgiks seatud EBITDA plaani kuue kuuga üle 50%, märkis Schasmin. Tema sõnul prognoosis Olerex, et teine poolaasta tuleb raskem ja keerulisem ning tuleb olla valmis müügimahtude vähenemiseks ja krediidiprovisjonideks.
Tanklakett andis eelmisel aastal keskmiselt tööd 238 inimesele ja palgakulu kokku moodustas 40,9 mln krooni. Kaheliikmelise juhatuse töötasu moodustas 925 292. Nõukogu liikmetele tasu ei makstud.
Olerex kuulub poole Anti Moppelile ja Andres Linnasele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
AS Alexela Oil teenis möödunud aastal 55,2 miljonit kahjumit. Samas vähenes kahjum eelmise aastaga võrreldes ligi 3% ja käive kasvas 15%.
Möödunud aastal kasvasid kütuse hulgi- ja jaemüüja Neste Eesti ASi käive kui ka kasum ligi 20%.
ASi Eesti Statoil puhaskasum vähenes möödunud aastal 56% ning moodustas 54,5 miljonit krooni. 2007. aastal oli kasumiks 123,4 miljonit krooni.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.