Artur Tooman • 30. juuli 2009
Jaga lugu:

Miks idapiiri ületamine venib?

Juulist hakkasid jälle kasvama veokite järjekorrad idapiiril. Ooteaeg küündis enam kui nädala ehk kaheksa päevani. 

 

Juba palju aastaid tekivad piirile aeg-ajalt järjekorrad, kuid teravaks muutus probleem kaks aastat tagasi pärast 2007. aasta aprillisündmusi. Kohe kui järjekorrad hakkavad tekkima ning saavutavad kriitilise pikkuse, tõstavad häält transpordiettevõtted. Piisab aga järjekordadel lüheneda, kõik jäävad vait kuni järgmise korrani. 2007. aastal hädakarjed hakkasid kostuma kui järjekorrad venisid neljapäevasteks, käesoleval aastal - kui piiril tuli oodata rohkem kui nädal aega.

Keda küll järjekordade tekkimises ei süüdistatud! Kohalikke poliitikuid, kes ei suuda luua idanaabriga normaalseid suhteid, Euroopa vedajaid, kes pärast meie riigi liitumist Schengeni tsooniga hakkasid vedama läbi Eesti kaupu Venemaale. Nüüd on süüdi transiitsõiduautode vedajad.

Veoettevõtte Jupiter Plus AS juhatuse liikme Jevgeni Sidorovi sõnul on Soome-Vene piiril  loodud sõiduautoid vedavate veoautode jaoks eraldi koridorid. Eestis seisavad kõik ühises järjekorras. "Piirid ummistusid kui Venemaale imporditavate autode vool suunati läbi Eesti," - ütles Sidorov. Asi on selles, et iga auto kohta täidetakse tollideklaratsioon ning kui veetakse kaheksa sõiduautot, siis tuleb vormistada ja kontrollida üheksat deklaratsiooni. Tähendab, kui järjekorras seisab 100 masinat, ületab piiri faktiliselt 900 sõidukiühikut. Venemaa toll ei ole võimeline sellist mahtu kiiresti töötlema ning kui sadamasse tuleb laev sõiduautodega, piirile tekivad kohe ummikud. 

Anonüümseks jääda soovinud Venemaa veoettevõtte esindaja seletas, et põhjus on tavalises Venemaal valitsevas segaduses. Muidugi mõjub ummikutele ka poliitika ning vana sild, kuid peapõhjus on Venemaa tolli töös. "Toll on nagu riik riigis. Kõik hakkab laabuma kui meie valitsus võtab probleemi käsile," on veendunud vene ettevõtja.

Vene toll aga süüdistab kõiges tollipunktide halba seisundit. Venemaa ja Eesti piiri- ja tolliametite kohtumisel, mis toimus 9. juunil Pihkvas, Venemaa poolt ütles, et üle Narva jõe ehitatud sild on avariiline ning variseb kokku, kui lasta sõidukid üle silla vabalt voorima. Seetõttu tuleb ehitada uus tollipunkt, sild ning ümbersõidutee veoautodele. Samuti rekonstrueerimiset nõuavad Kunitškina Gora ja Šumilkoni läbipääsupunktid, Ivangorodi ja Petšorõ-Pskovskije raudteepiirijaamad.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter on veendunud, et silla seisund ei mõjuta järjekordi piiril, kuna silla läbilaskevõime on 150 autot ööpäevas. Kui aga piirile koguneb 500 masinat ning üle piiri lastakse kõigest 50 masinat ööpäevas, siis ei ole sellel sillaga mingit seost.  Tatteri arvates peitub probleem Venemaa tolli ebarahuldavas töös.

Tatter teatas, et selle aasta eelarvest eraldati silla remondiks 90 miljonit krooni. Tööd algavad veel tänavu ning kestavad kaks aastat. Lisaks sellele anti 2004. aastal ministeeriumile ülesanne projekteerida uus sild üle Narva jõe, kuid projekti alustamiseks tuleb sõlmida kokkulepe Venemaaga.

"Me oleme nõus korraldama rahvusvahelise hanke ning maksma selle eest. Saatsime juba mitu pärimist Venemaa transpordiministeeriumisse, kuid vastuseid ei ole saanud. Nii et uue silla ehitamine ei veni teps meie süül," lisas Tatter, kelle sõnul Venemaa transpordiministeerium saatis neile kirja, et Venemaa on valmis kohtuma 2009. aasta teisel poolel ning arutama muuhulgas ka uue silla ehitust.

Möödunud nädalal külastas Eestit Venemaa piirivalveteenistuse ülem armeekindral Vladimir Pronitšev. Külastuse käigus kirjutati alla koostöölepe Eesti piirivalveametiga. Võib öelda, et asi hakkas liikuma.

Kommentaarid

Veokid viia tasulisele parkimisplatsile

Ain Tatter

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja 

Viimati arutas valitsus piirijärjekordade probleemi käesoleva asta juunis. Siis andis valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning siseministeeriumile ülesande töötada välja uus piiriületuse süsteem. Esiteks peab siseministeerium viima sisse seadusemuudatused, et oleks võimalus viia veokid teedelt tasulistele parkimisplatsidele.

Muudatuse ettepanekud esitatakse valitsusele kolme kuu jooksul. Majandusministeeriumi ülesandeks on töötada välja parkimisplatside tasustamise meetod. Platside loomise ettepaneku tegid ettevõtjad, kes ei ole hetkel valmis inivesteerima piiriinfrastruktuuri arendamisse ning kes ei hakka protestima parkimistasu vastu. 

Ka Euroopa Komisjon võttis vastu otsuse eraldada Soomele, Eestile ja Lätile antud probleemi lahendamiseks 4 miljonit eurot. Eesti saab 1-1,5 miljonit eurot. Uus süsteem planeeritakse rakendada järgmisel aastal.

Ministeerium otsib lahendusi

Priit Järvepõld,

Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna piirivalvepoliitika büroo nõunik

Ministeerium otsib probleemile lahendusi, kuid tahaks rõhutada, et jutt ei käi tasulisest piiri ületamisest. Meie eesmärk on tagada normaalsed tingimused järjekorras ootavatele inimestele.

Ühe variandina on kaalutlusel parkimisplatside loomine, kus autojuhid saaksid majutuse ja toitlustuse. Osaliselt parkimiskohtade loomist toetab Euroopa Komisjon.

Jaga lugu:
Seotud lood
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Roberta Lupp
Roberta LuppLogistikauudised.ee sündmusedTel: 5331 0510roberta.lupp@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt