Tänasel istungil otsustas valitsus, et osaleb 38,8 miljoni krooniga AS Estonian Airi aktsiakapitali suurendamises.
Otsus on tingitud riigi soovist kindlustada oluliste otseühenduste säilimine Tallinna Lennujaamast olukorras, kus mitmed lennufirmad on oma Tallinnast väljuvad lennud lõpetanud või neid oluliselt vähendanud, teatas majandus-ja kommunikatsiooniministeerium.
Estonian Air vajab aktsiakapitali suurendamist ümberkorraldusplaani läbiviimiseks, mille peamine eesmärk on viia ettevõte üle kasumiläve punkti ka vähenevate mahtude tingimustes.
Riigi poolt aktsiakapitali lisamise tingimuseks teistele aktsionäridele on, et sama teevad oma osalusele vastavas mahus kõik Estonian Airi aktsionärid ning et ettevõte jätkab oma tegevuse efektiivsemaks muutmist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Valitsus volitas majandus- ja kommunikatsiooniministrit otsustama ASi Estonian Air aktsionäride üldkoosolekul aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamise poolt 114 007 300 krooni võrra 207 286 uue 550-kroonise nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel.
70 473 aktsiat uutest ASi Estonian Airi aktsiatest märgib aktsionärina Eesti Vabariik. Riik tasub väljalastavate aktsiate eest “2009. aasta riigieelarve seaduse” § 1 osa 6 jao 7 real 101.1 finantsvarade suurendamiseks ettenähtud vahendite üleandmisega ASile Estonian Air.
Eesti Vabariigi poolt omandatavate uute ASi Estonian Airi aktsiate valitsejaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
AS Estonian Air aktsionärid on 49%-ga SAS, 17% kuulub AS Crescole ning 34% Eesti riigile.
Seotud lood
Endise poliitiku, praeguse kullaärimehe Meelis Atoneni hinnangul oleks riik pidanud Estonian Airi SASile maha müüma siis, kui too selle vastu veel huvi tundis.
Ettevõtte omanikud otsustasid Estonian Airi panna kokku 114,2 mln krooni, et likviidsust tõsta.
Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et riik peab jätma Estonian Airile võimaluse siit regioonist lahkuvate suurfirmade nišši täita.
SASi asepresident Ole Orver kohtus täna ennelõunal majandusministeeriumis asekantsler Eero Pärgmäe ja Estonian Airi nõukogu ja AS Cresco juhatuse esimehe Olev Schultsiga.
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse