Autor: Mariliis Pinn • 26. veebruar 2009

Häälkomplekteerimine murrab Eestisse

Laoseisu konverentsil tutvustas Optiscan uudset häälkomplekteerimist, mida Soomes paljud juba kasutavad. Ettevõtte juhid loodavad, et ka Eestis ootab neid soe vastuvõtt.

Optiscan on Skandinaavias ja nüüdseks juba ka Baltimaades laialdase tunnustuse võitnud juhtmevabade lao- ja logistikasüsteemide looja. Optiscani lahendus “Voice-Directed Work” ühildub reaalajas ettevõtte ERP ja/või WHS süsteemidega tööprotsesside tasemel, kasvatades efektiivsust ning vähendades vigu.

Tutvustati mobiilse “Voice-Directed Work” süsteemi ülesehitust, kus töötajal on võimalus kasutada korraga nii hääljuhtimist, vöötkoodi- kui RFID lugejaid ning seda täielikult “käed vabad” põhimõttel.  

Häälkorje süsteemi on arendatud juba viis aastat. „Esimesed katsed tegime 2004-2005 Soomes,“ ütles Optiscani tegevdirektor Mikko Mertjärvi. „Esimest korda inimesed süsteemi nähes naeravad, sest töötajad teevad seda, mida masin käsib ja suhtlevad süsteemiga,“ kirjeldas ta sagedast esmareaktsiooni.

Mertjärvi tõi välja, et laos on kõige suurem kulu tööjõud, mis 2004. aasta uuringu järgi oli 56% kogukuludest. Samas IT-kulud olid vaid 3,2%. „Meie eesmärk on tööjõukulu vähendada ja IT-kulusid kergitada,“ lisas ta.

Tööjõukuludest 42% on komplekteerijate tasud ja samas tehakse seal kõige rohkem vigu.

Mertjärvi sõnul häälkorjega paraneb täpsus 99,98%ni, ka on komplekteerime 15-35% kiirem. Kuna käed on vabad paranevad ka tööohutus ja ergonoomia.

Suurim probleem on Mertjärvi sõnul see, et lõppkasutajat peab hästi koolitama, mis süsteem endast kujutab, millised on selle eelised, kuidas tööd mõjutab jne. Viletsalt selgitusega ei pruugi töötajad seda omaks võtta.

Tehnoloogia arvestab erineva müraga laos. Seadmel on kaks mikrofoni, millest üks tuvastab taustahelid ja teine kuulab, mida süsteemile öeldaks.

Iga kasutaja õpetab süsteemile umbes 90 sõna nii nagu ta neid ise ütleb, lisaks tähestik ja numbrid, millest tehakse hääleprofiil. Palju on võõrtöölisi, kes saavad käsklustest aru, kuid vastavad omas keeles, sest süsteemile on võimalik õpetada näiteks, et 1-2-3 on kass-hiir-koer.  Ka on olemas juba eesti keelne versioon süsteemist.

„Meie väiksemal kliendil on kaks komplekteerijat ja ta ütleb, et süsteem on neile kasumlik. Kuid ma arvan, et kindlasti tasu ära see laos, kus on 10 komplekteerijat. Keskmiselt on süsteemi tasuvusaeg 3-6 kuud,“ ütles Mertjärvi.

„Investeeringu suurus on 60 000-100 000 eurot (939 000-1 560 000 krooni). See sõltub süsteemi keerukusest, mis tarkvara juba kasutatakse, palju tehnikat laos on jne. Soovitan väikselt alustada, et asja mitte keeruliseks ajada,“ lisas ta.

Soomes kasutava kõik suuremad jaemüüjad. Eestis on esimene klient ETK. Süsteemi kasutatakse ka Rootsis ja Norras.

Mertjärvi arvas, et Eestis on kindlasti 10 suurt ladu, kus häälkomplekteerimine kasulik on, kuid kogu klientide arvuks pidas ta 30-100 ettevõtet.

Optiscani arendusdirektor Kimmo Yli-Kokko selgitas, et üle wifi võrgu töötav süsteem saab serverist töö, ütleb komplekteerijale, millist alust tal vaja on ja juhendab, kust mida ja kui palju võtta. „Suhtlus süsteemiga on kahepoolne,“ lisas ta. Kuna käed on vabad ja ei pea mingite nimekirjadega sahmima, saab tööle keskenduda ja täpsus kasvab. Ka ei pea enam võetud asju arvutisse sisestama, seda teeb süsteem ise. “

Lisaks saab Yli-Kokko sõnul mitut tellimust korraga komplekteerida ja jooksvalt kaupa juurde tellida.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077