Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Bussifirmad ei hooli naftahinna langusest
Kuigi kohati maksab bussipilet Eesti ühest linnast teise rohkem kui keskmisel pereautol kulub samal vahemaal bensiinile, ei kavatse bussifirmad piletihindu allapoole tuua. Ka taksofirmad ei pea sõidutariifi langetamist vajalikuks.
Reisijateveoga tegelev bussiettevõtte Sebe juhi Hugo Osula sõnul päästis möödunud aasta lõpus odavnenud diislikütus Sebe kahjumist ning võimaldas ettevõttel lõpetada majandusaasta väikese kasumiga, kirjutas Postimees.
«Bussipileti hinna alandamine on välistatud sellel lihtsal põhjusel, et praeguse palga juures on bussijuhtide tööl hoidmine raskendatud,» ütles ta.
Osula toonitas, et tegelikult on kütusekulu nende bussiettevõtte jaoks pigem väike kulu. «Suured kulud on ikkagi seotud palkade, masinapargi hooldamise ning uuendamisega,» märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riikliku autoregistrikeskuse (ARK) spetsialisti Aini Proosi sõnul maksis ministeerium hiljuti maavalitsustele välja esimese poole summast – 162 miljonit krooni. «Kuna bussifirmad olid mullu kahjumis ja muud kulud olid suured, siis praegu ma ei näe, et bussipileti hinda hakataks alandama,» hindas ta maaliinide olukorda.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.