Segadused kütuseaktsiisiga viivad riigieelarvest 200 miljonit

Rahvaliidu hinnangul jääb kütuste eest aastas käibemaksu laekumata ca 200 milj. krooni eest, mistõttu on tarvis kontrollida senisest oluliselt tõhusamalt maksude tasumisel näidatava kütusehinna õiget  määramist ning kütuste liikumist tolli ja aktsiisiladude, hulgimüüjate ja tarbijate vahel, et avastada õigeaegselt dokumentide võltsimist ning et tagada nii aktsiisi kui ka  käibemaksu õige arvutamine ja tasumine.

„Üheltpoolt jäävad pettuste tõttu suurtes summades saamata riigile olulised maksutulud. Teisalt saab kahjustatud aus konkurents kütusemüüjate vahel.

Kolmandaks on ebavõrdses positsioonis ettevõtjad, kes kasutavad õigete maksudega ja seetõttu  kõrgema hinnaga kütust võrreldes nendega, kes pettuste tõttu saavad osta odavamalt,“ sõnas Riigikogu liige, Rahvaliidu aseesimees Ester Tuiksoo.

Rahvaliidu hinnangul on peavad Rahandusministeerium ning Maksu- ja Tolliamet välja arendama  garantiide süsteemi kütusemüüjate vastutuse tõstmiseks.

Kurioosse faktina on selgunud, et aktsiisiladudes ei deklareerita üldse kütusehindasid, mis raskendab maksupettuste kindlakstegemist. Õliühingu andmeil on sellise olukorra jätkumisel ausatel ettevõtjatel järjest raskem konkurentsis püsida.

„Valitsuse viimase aja sammud kütusteaktsiisi ennaktempos tõstmisel võrreldes Euroopa Liidus kokkulepitule on toonud Lõuna-Eestis kaasa olukorra, kus krooni võrra odavama liitrihinnaga kütust tuuakse sisse Lätist.

See vähendab Eesti maksulaekumisi ja moonutab turgu ning konkurentsi ettevõtjate seas,“ lisas Tuiksoo.