Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon esitas 08. detsembril arupärimise rahandusministrile seoses riigi suutmatusega piisavalt korrastada kütusemüüjate tegevust, mistõttu on võimalikud suuremahulised käibe- ja aktsiisimaksupettused.
Rahvaliidu hinnangul jääb kütuste eest aastas käibemaksu laekumata ca 200 milj. krooni eest, mistõttu on tarvis kontrollida senisest oluliselt tõhusamalt maksude tasumisel näidatava kütusehinna õiget määramist ning kütuste liikumist tolli ja aktsiisiladude, hulgimüüjate ja tarbijate vahel, et avastada õigeaegselt dokumentide võltsimist ning et tagada nii aktsiisi kui ka käibemaksu õige arvutamine ja tasumine.
„Üheltpoolt jäävad pettuste tõttu suurtes summades saamata riigile olulised maksutulud. Teisalt saab kahjustatud aus konkurents kütusemüüjate vahel.
Kolmandaks on ebavõrdses positsioonis ettevõtjad, kes kasutavad õigete maksudega ja seetõttu kõrgema hinnaga kütust võrreldes nendega, kes pettuste tõttu saavad osta odavamalt,“ sõnas Riigikogu liige, Rahvaliidu aseesimees Ester Tuiksoo.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahvaliidu hinnangul on peavad Rahandusministeerium ning Maksu- ja Tolliamet välja arendama garantiide süsteemi kütusemüüjate vastutuse tõstmiseks.
Kurioosse faktina on selgunud, et aktsiisiladudes ei deklareerita üldse kütusehindasid, mis raskendab maksupettuste kindlakstegemist. Õliühingu andmeil on sellise olukorra jätkumisel ausatel ettevõtjatel järjest raskem konkurentsis püsida.
„Valitsuse viimase aja sammud kütusteaktsiisi ennaktempos tõstmisel võrreldes Euroopa Liidus kokkulepitule on toonud Lõuna-Eestis kaasa olukorra, kus krooni võrra odavama liitrihinnaga kütust tuuakse sisse Lätist.
See vähendab Eesti maksulaekumisi ja moonutab turgu ning konkurentsi ettevõtjate seas,“ lisas Tuiksoo.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees