Autotranspordi TOP: esikolmik hoiab hinge sees kõrvaläridega

2022. aasta majandustulemuste põhjal koostatud Autotranspordi TOPi esikolmikusse tõusnud ettevõtete juhid ütlevad kui ühest suust, et liigselt rõõmustada pole eriti millegi üle: majandusolukord tervikuna on kehv, investeeringuid tehakse vähe ning inimeste tarbimine väheneb. Sestap tegeldaksegi mitmete lisategevustega. Kuid ega needki enam jõukust majja too, pigem aitavad hinge sees hoida ja töötajatele palka maksta.

Tänavuse TOPi esikohale kerkis Tartumaal tegutsev Reinsalu Auto AS, kelle üheks põhitegevuseks transporditeenuste kõrval on saanud bioenergia tootmine, lisaks tegeldakse uute poolhaagiste müügiga. Transporditeenust pakub ettevõte valdavalt Eestis, pisut Baltikumis ja vähesel määral ka Soomes, kuid enamuse transpordist moodustab oma kauba vedu.

Reinsalu Auto on ametlik edasimüüja ja esindaja Eestis ning Lätis uutele Prantsuse päritolu Benalu SAS gruppi kuuluvatele Mega kallurhaagistele ja palgiveohaagistele ning Benalu liikuvpõrandatega poolhaagistele.

Transpordisektori suurim maksumaksja ning aastaid Läänemaad sektori palgastatistika tipus hoidva Est-Trans Kaubaveod AS juht Reio Engmani sõnul oli eelmine aasta küll numbriliselt hea aasta, ent tulupool ei tekkinud üksnes suurepärasest majandustegevusest. Pigem tuli see ümberstruktureerimisest ja uue tehnika soetamisest, mis aitasid kulusid madalamaks saada. Tänu kiiretele muutustele suudeti tööd jätkata kasumlikult.

1995. aastal loodud Est-Trans Kaubaveod põhitegevuseks on küll transporditeenuste osutamine, kuid suur osa ärist moodustab ka kaupade hoiustamine ning komplekteerimine. Ettevõte tegeleb eritemperatuurivedude ehk põhiliselt toiduainete transpordiga, milles neil on püsiv kliendibaas. Ettevõte peab oma eeliseks ka teenuse kaetust üle riigi. „Meie kliendid on Eesti suuremad tootjad ja kaubanduskeskused, keda teenindame läbi oma klientide,” ütleb Engman.

Est-Trans Kaubavedude masinapargis on umbes 100 sõidukit ning ettevõttes töötab 130 inimest. Tööjõuga pole juhi sõnul suuremaid probleeme olnud, sest töötajad hindavad kõrgelt seda, et Est-Trans on korralik palgamaksja ning palgatase ettevõttes on keskmisest kõrgem.

„Siiski tuleb tunnistada, et tänavune aasta on üha keerukam. Üldine majanduse seis on kehvapoolne ja meie töös annab tunda tarbimise vähenemine. Aga üritame hakkama saada oma asjadega,” ütleb Engman. Ladudes ettevõte sel aastal suuri investeeringuid ei planeeri, kuid jooksvalt ja järk-järgult toimub autopargi uuendamine ja värskendamine. Tänu tehnika järjepidevale uuendamisele muutub tegevus efektiivsemaks ning nii hoitakse ka kulusid kokku.

Kolmandale kohale platseerus veidi enam kui 20 aastat tegutsenud Ida-Virumaa ettevõte Vikingmodum OÜ, mille põhitegevus on siseriiklike ja rahvusvaheliste kaubavedude korraldamine, kuid lisategevusena ka metsa majandamine.

Eelmisel aastal oli ettevõtte autoveo realiseerimise käive 4,57 miljonit eurot ehk 54,08% ning metsamaterjali töötlemise maht 2,79 miljonit ehk koguni 33,05 % kogukäibest. Neli aastat tagasi, mil Vikingmodum platseerus Autotranspordi TOPi kolmandal kohal, moodustas maanteetranspordi osakaal veel üle 70% ettevõtte tulubaasist.

Vikingmodumi transpordi tegevusvaldkonda kuuluvateks teenusteks on metsa transport, kallur- ja treilerveod, erimõõtmelised veosed ning rahvusvaheline ja siseriiklik transport alates väikesaadetistest kuni ülegabariidiliste vedudeni välja.

„Autovedajate tulud maanteekaubaveos kasvasid 2022. aastal küll ligikaudu 20%, kuid see oli üldise hinnakasvu tase,” ütleb Autoettevõtete Liit MTÜ tegevjuht Kersten Kattai. „Ilmselt ei jõudnud sisendkulude hinnakasvu surve samas määras veel sektori tööjõukuludesse, mistõttu tundusid nominaalsed majandustulemused mõnevõrra optimistlikumad, kui need struktuurselt tegelikult olid.”

2021. aastal kasvasid kaubaveo mahud koroonapandeemia eelsest tasemest kõrgemalegi, aga juba alates 2022. aastal teisest poolest hakkas majanduslangus veondussektoris tunda andma. Kokkuvõttes 2022 ja 2021 aasta võrdluses langesid maanteekaubaveo mahud 6% ning rahvusvahelistel vedudel koguni 17%.

„Möödunud aasta teise poole ohumärgid ja negatiivsed trendid on käesoleva aasta esimeses pooles veelgi võimendunud. Üleilmne kaubavahetus on esimest korda pärast covid-pandeemia algust uuesti langusesse pöördunud. Hinnatõusust tulenevad kulusurved on – ennekõike töötasu – on jõudnud ettevõtete töölauale, mis koostoimes nõudluse vähenemisega paneb ettevõtted väga keerulisse olukorda,” räägib Kattai.

Ta lisab, et käesoleva ja möödunud aasta esimese kvartali võrdluses on veomahtude langus enam kui kolmandik, siseriiklikus veos ligi 40%. „Kahjuks lühiaja perspektiiv ei ole rõõmustav. Eesti Konjunktuuriinstituudi majanduse kindlustunde indikaatorid on kõikides vaadetes negatiivsed umbes sama tasemel kui covid-kriisi kõige teravamal ajal. Aga nii nagu meie ettevõtted on tulnud läbi kõikidest kriisidest, kohanevad nad ka praeguse olukorraga ja tulevad sellest välja.”

Siiski on tema sõnul roll riigil oluline roll sektori toimimiseks sobiliku keskkonna loomisel. „Lisaks objektiivsetele pessimistlikele majandusväljavaadetele ei ole nii suurt kriitikat ettevõtjate poolt riigi majanduspoliitikale ammu olnud. Sektor ei näe, et riigijuhtidel oleks plaan majanduskasvu edendavaks poliitikaks ja meie konkurentsivõime tugevdamiseks võrdluses lähiriikidega,” möönab Kattai. „Oleme teinud mõned ettepanekud, mis tuleks riigil kohe töösse panna, mis ei nõua raha, keerukaid mõjuanalüüse ega investeeringuid.”

Autoettevõtete Liit on koos teiste transpordisektori erialaliitudega teinud riigile korduvalt ettepanekuid pikemate ja raskemate veokite lubamiseks Eesti teedele. „Nüüdseks on kõik meie naabrid seadustanud 25-meetriste ja 60-tonniste veokite kasutamise. Eestis on ametkondlikul tasandil veel üleval mõned küsimused 25-meetrite veokite liiklusohutuse kohta, kuid nendele vastamine ei tohiks olla raketiteadus."

"Asjakohane uuring on kinnitanud, et 60 tonni lubamine metsaveos ja 25,25 meetri ja 60 tonni euroopa-moodulsüsteemi-veokite kasutamine on Eestis mitte ainult asjakohane, vaid ka võimalik taristu toimepidavuse vaates,” räägib Kattai. „Vaid sellise lihtsa muudatuse tegemine annab rasketranspordis 10% CO2 heitmete vähenemist tänasest tasemest. Samuti tõstab see sektori konkurentsivõimet ning vähendab liikluskoormust ja teravat kutseliste autojuhtide põuda.”

Jätkuvalt on oluline maanteetranspordi muutumine roheliseks, mis johtub rohe-eesmärkidest ja Euroopa Liidu ülestest poliitikatest. See on suur muutus kogu sektorile ja avab Kattai hinnangul palju uusi võimalusi, sealhulgas transpordisektori üldise kuvandi parandamisel.

„Seejuures vähendab see raudteevedude rohelisuse argumenti maanteevedudega võrreldes. Igapäevane ettevõtlus on aga väga ratsionaalne, mistõttu riigi poliitikasammud peaksid olema vähemalt keskpikas vaates hästi ette teada ja sektori esindajatega läbi räägitud. Siit tulenevalt on meil endiselt ootus, et riigi liikuvuse ja transpordiarengukava 2035 avataks tulenevalt teadaolevatest muutustest ja seadmaks arusaadavaid tegevuskeskkonna raame autovedajatele.”