- ST
Robot, mis eile näis hirmkallis, võib aidata juba täna raha säästa
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Loe AI kokkuvõtet
Saates „Logistikauudised eetris“ rõhutasid Laomaailma esindajad Joel Joa ja Aivar Hunt, et laonduses tasub vanad tehnoloogiainvesteeringute arvutused uuesti üle vaadata: varem liiga kallid lahendused võivad nüüd olla tasuvad. Nende sõnul ei pea alustama robotitest, vaid korduvatest ja koormavatest töölõikudest, mida saab masinale anda. Samuti soovitati lao pinda tõhusamalt kasutada, muu hulgas kõrgust paremini rakendades.
Veerand sajandit pole laomaailmas pikk aeg, kuid muutus on olnud tohutu. Paberist ja pastakast on jõutud robotiteni, mida saab ettevõttesse proovimiseks tuua ja mõne tunniga tööle panna. Diiseltõstukid on taandumas, käsitsi kauba vedamist asendavad elektrilised siirdajad ning tehnoloogia valikul vaadatakse järjest rohkem ka sellele, kuidas säästa töötaja tervist.
Robot on argipäev, kuid ka inimene ei kao laost kuskile
Robotid pole laonduses tegelikult midagi uut. “Automaatsed lahendused olid olemas juba 25 aastat tagasi. Tänastest lahendustest eristas neid see, et need olid tohutult kallid. Ühe alusesiirdaja hind võis olla 200 000–300 000 eurot,” ütleb Laomaailma ostujuht Joel Joa.
Tänaseks on olukord kardinaalselt muutunud nii hinnas kui robotite kasutuselevõtus.“See on argipäev. Saame tulla teie juurde, panna robotsiirdaja kahe tunniga üles ja proovida, kuidas lahendus teie muret lahendab,” räägib Joa.
Võimalus lahendust kiiresti proovida on muutnud automatiseerimise loogikat. Enam ei pea robot tähendama hiiglaslikku projekti. Kui laos veetakse päevast päeva kaupa sama marsruuti mööda ühest maja otsast teise, võib masina kasutamine olla üsna argine otsus.
See ei tähenda aga seda, et inimene laost kaoks. Laomaailma tehnikaprojektijuht Aivar Huntütleb, et isegi Amazoni ladudes on endiselt lihast-luust töötajate poolt juhitud tõstukeid.
“Päris homne tulevik meil ilmselt veel käes ei ole, sest ka Amazonil on ladudes tuhandeid tõstukeid, mida opereerivad inimesed,” ütleb Hunt. “Autonoomsust saad tekitada reeglina seal, kus on võimalik kasutada standardseid lahendusi ja ka kaubad või tooted on standardsed.”
Eestis, kus ettevõtted teevad palju rätsepatööd ja peavad kiiresti muutuvate oludega kohanema, jääb inimese paindlikkus oluliseks. Robotile tasub anda korduv ja etteaimatav töö ning inimesele see, kus on vaja otsustada ja mõelda.
Laadimiseks ei pea tervet linnaosa energiast tühjaks tõmbama
Suur muutus on toimunud tõstukite maailmas. Kui ööpäevaringselt töötav ladu tahtis varem elektritõstukitele üle minna, võis investeering kiiresti käest minna. Vaja oli mitut akukomplekti ja piisavalt võimsat laadimistaristut.
“Kui panid sinna kaks-kolm komplekti akusid juurde, läks Excel tulipunaseks,” kirjeldab Hunt.
Liitiumakude tulek muutis pilti, kuigi esialgu tekkis uus küsimus: kust võtta piisavalt elektrivõimsust, kui terve masinapark korraga laadima hakkab?
Hundi sõnul võis veel mõne aasta eest jääda mulje, et terve laotäie masinate laadimiseks tuleb justkui terve linnaosa energiast tühjaks tõmmata.
Ka sellele murele on praeguseks lahendused olemas. Ettevõte saab toota päikesepaneelidega ise elektrit, salvestada seda suurematesse akudesse ning kasutada salvestatud energiat masinate kiireks laadimiseks.
“Sa võid katusele panna paneelid, salvestada seda energiat endale suurtesse akudesse ja siis sealt salvestist hästi kiiresti masinatesse transportida,” soovitab Hunt.
Ka täiesti tühjaks sõidetud aku ei pea enam tähendama pikka tööseisakut. Ostujuht Joel Joa toob näitena mobiilse laadimiskäru. “Meil on laadimiskäru olemas, mis tuleb ise kohale, kui tõstuk jäi täiesti tühja akuga seisma. Paned hästi jämeda kaabli külge ja veerand tunniga on aku täis.”
Elektri võidukäiku näitab ka see, mis toimub diiseltõstukitega. Eestis müüakse aastas ligikaudu tuhat tõstukit, kuid diiselmasinaid on nende seas vaid kümmekond. Elektritõstukid saavad hakkama järjest raskema tööga ning turul on juba kuni 25-tonniseid elektrimasinaid.
“Keegi ei tööta sul enam siseruumis, kus samal ajal sõidab diiseltõstuk,” sõnab Hunt. “See on osa muutusest, kus inimene tuleb fookusesse. Kõige tähtsam on ettevõttele tema kvalifitseeritud töötaja tervis ja ohutus.”
Tehnoloogia säästab ka inimest
Kõige märgatavam muutus ei pruugigi laos olla pirakas robot, vaid väike elektriline alusesiirdaja, mis võtab üle töö, mida varem tehti käsikahveltõstukiga. Elektrilised siirdajad on muutunud viimastel aastatel nii palju soodsamaks, et hinnavahe korraliku käsikahveltõstukiga pole enam võrreldav aastatetaguse olukorraga.
Võit ei seisne üksnes selles, et kaup liigub kiiremini. Töötaja ei pea päev läbi raskeid koormaid lükkama, tõmbama ja kallakul pidurdama. Päeva lõpuks võib kõige olulisem erinevus olla hoopis selles, et selg ja jalad pole läbi.
“Te võite tõstukijuhiks või kaubakäitlejaks võtta ükskõik kui suure või väikese, tugeva või nõrga inimese, sõltumata tema soost. Sa ei pea inimest enam tööle võtma selle järgi, kui palju ta ise tõsta jaksab,” ütleb Joa.
Tehnoloogia väärtust ei saa seega alati mõõta ainult minutites ja eurodes. Kui füüsiliselt raske töö võtab enda kanda masin, laieneb tööandja valik ja väheneb koormus töötajale.
Kõige kallimaks võib osutuda hoopis vana harjumus
Tehnoloogia areneb küll kiiresti, kuid inimeste harjumused vahel pisut aeglasemalt. Üks põhjendus, mida Hunt oma töös muutuste aruteludes ikka kuuleb, on klassikaline “aga me oleme ju alati niiviisi teinud.”
“See on tore küll, vähemalt olete teinud midagi, aga kui keegi avastab kas ettevõtte seest või väljast, et midagi saaks teha paremini, siis see vabandus ei ole enam mingi vabandus,” ütleb ta.
Just seetõttu pole uue tehnoloogia kasutuselevõtt ainult seadmete ostmine. Sageli tuleb uue lahenduse mõte kõigepealt organisatsioonis endas maha müüa ja näidata, et robot või elektriline töövahend ei tule tingimata inimese kohta ära võtma, vaid ebamugavat või rutiinset töölõiku enda kanda võtma.
Kõige paremini näitab muutuse kiirust Joel Joa meenutus ühest kuue-seitsme aasta tagusest kliendist, kes soovis laooperatsiooni automatiseerida. Mõõtmised näitasid, et tollane kallis robot säästaks inimese tööajast vaid seitse-kaheksa minutit tunnis ehk majanduslikult polnud sellel erilist mõtet. Klient otsustas roboti siiski soetada, sest soovis näidata end innovatsiooni eestvedajana.
Täna võiks sama arvutus anda juba hoopis teise vastuse.
“See, mis oli eile kättesaamatu ja täna on juba peaaegu kättesaadav, võib homme olla täiesti mõistlik ja soodne lahendus,” ütleb Joa. “Ei tasu olla kinni mõttes, et mis viis aastat tagasi ei tasunud ära. Vahest tasub uuesti üle uurida. Excel, mis varem oli punane, võib täna juba vaikselt roheliseks muutuda.”
Kuula ka podcasti, kus Tõnu Tramm antud teemal Laomaailma ostujuhi Joel Joa ja tehnikaprojektijuhi Aivar Hundiga vestles:
Seotud lood
Ajal, mil transpordisektor vajab üle kogu Euroopa kiiret järelkasvu, kodumaiste juhtide reservi ja paremat kriisivalmidust, tõmbab Eesti riik veoauto- ja bussijuhtide kutseõpet veelgi rohkem koomale. „Viimased 21 bussi- ja 24 veokijuhti lõpetavad sel kevadel, rohkem enam pooleaastase kutseõppega juhte peale ei tule,“ tunnistas Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus saates „Logistikauudised eetris“.
„Ma näen, et Paldiski Põhjasadama omanikel ei ole erilist huvi sinna investeerida ja tõenäoliselt toimub seal mingil hetkel omanikuvahetus. Probleem on aga selles, et kellelegi pole seda sadamat vaja. Ka meile mitte,“ tunnistas Paldiski Lõunasadama omanikfirma AS Tallinna Sadam juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman.
Logistikafirmade roll ei piirdu enam üksnes kaupade vedamise, ladustamise ja pakiautomaati toimetamisega. Üha enam liigub sektor sinna, kus tuleb hallata ka toodete tagastusi, parandamist, uuesti kasutusse suunamist ja lõpuks ka vastutustundlikku utiliseerimist. Ehk logistikafirmad muutuvad omamoodi taaskasutuskeskusteks, leiab SmartPosti laologistika direktor Raivo Roolaid.
„Võib ju mõelda, et mis see 20 km Riia kesklaole lähemale kolimine ikka nii väga on, aga kui me sõidame aastas 2,8 miljonit kilomeetrit, siis see teeb 5-6% vähem kilomeetreid,“ nentis Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu saates „Logistikauudised eetris“.
Distantsi hoidev püsikiirusehoidja on Saksamaa kiirteel seatud 140 km/h peale, noored motohuvilised sisustavad oma aega nutitelefonides ning kahetonnises järelhaagises veerevad kaasa krossitsiklid koos vajaliku varustusega. Õige pea on Prantsusmaal, Romagnes algamas juuniorite motokrossi maailmameistrivõistlused.
Enimloetud
1
2
3
12. augustist 2026 hakkas Euroopa Liidus kohalduma uus pakendite ja pakendijäätmete määrus PPWR. Mida see tähendab logistikasektorile?
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
12. augustist 2026 hakkas Euroopa Liidus kohalduma uus pakendite ja pakendijäätmete määrus PPWR. Mida see tähendab logistikasektorile?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele