Autor: Egon Veermäe • 18. mai 2021

Juulist muutuvad e-kaubanduse reeglid: mida saab veebipoodnik teha juba täna?

Juulist muutuvate e-kaubanduse reeglite järgi tuleb ostjale kuvada toodete hindu koos ostja asukohariigi käibemaksumääraga. Sestap on veebipoe pidajal mõistlik registreerida oma ettevõte uue nn OSS käibemaksu erikorra alusel e-MTA portaalis. Avaldusi sai hakata esitama selleks alates 1. aprillist 2021, kirjutab Eurora Tolli ja Õiguse osakonna juht Egon Veermäe.

Eurora Tolli ja Õiguse osakonna juht Egon Veermäe.
Autor: Liis Treimann

Hea uudis Eesti ja teiste Euroopa Liidu kauplejatele on see, et konkureerivatest EL-välistest veebipoodidest tellitav kaup läheb kallimaks. Ja kuna importkaup muutub kallimaks, siis võiks lähiaastateks prognoosida Eesti ja teiste Euroopa Liidu ettevõtete veebimüügi olulist kasvu.

Põhjus selleks on see, et juulist kaob ära 22-eurone maksuvaba piirmäär ja kõik väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvad pakid tuleb tollis deklareerida. Samas tuleb ka Eesti veebipoe pidajal endal 1. juulist teiste Euroopa Liidu riikide tarbijatele otse kaupa müües käibemaksu arvestada uue korra järgi.

PANE TÄHELE!

Egon Veermäe ja Urmas Koidu Eurorast räägivad 1. juulist kehtima hakkavatest muudatustest pikemalt 16. juunil toimuval veebiseminaril "Mis muutub kaupade müümisel ja deklareerimisel EL-s alates 1 juulist?"

Kasuta juhust ja registreeri seminarile juba täna!

1. juulist 2021 kehtima hakkava käibemaksudirektiivi (nr 2006/112) muudatuste alusel laiendatakse senist digiteenuste maksustamise erikorda Euroopa Liiduse sisesele kauba kaugmüügile ja seda nimetatakse One-Stop-Shop (OSS) ehk ühe akna kaudu maksuteenuseks. See toob praktikas kaasa ka suhteliselt väikse käibega veebipoele kohustuse tasuda käibemaksu ostja asukohariigile.

Praegu kehtivad riigipõhised kaugmüügi piirmäärad (mis Eestis on 35 000 eurot aastas) kaotatakse ja alates 1. juulist võib veebipood teiste EL riikide tarbijatele kaupa müües maksustada need oma asukohariigis ainult siis, kui ta kogukäive ei ületa aastas 10 000 eurot. 2021. aastal arvestatakse seda 10 000 eurost piirmäära erandina alates 1. juulist, aga edaspidi aasta algusest.

Mida toob muudatus veebipoele?

Kõige olulisem, aga ka keerulisem on veebipoe jaoks kuvada veebilehel ostjale toodete hindu koos ostja asukohariigi käibemaksumääraga. Kuigi muudatus tehti eesmärgiga vähendada ettevõtjate halduskoormust, siis väikese ja keskmise suurusega veebipoele kaasneb täiendav koormus olla kursis teiste EL riikide maksumääradega. Ja igas riigis või olla määrasid kuni kolm erinevat (kaks vähendatud ja üks standardmäär). Näiteks toidukaubal kasutavad mitmed riigid vähendatud määra.

Loe lisaks
Stella-Liisa Lõhmus: piiriüleste tehingute deklareerimine – mis ja kuidas?

10 000-eurose piirmäära ületamisel on soovitav veebipoe pidajal registreerida ettevõte uue nn OSS käibemaksu erikorra alusel, mis võimaldab ka edasi asju ajada ainult oma koduriigi maksuhalduriga. OSS erikorra järgi deklareeritakse käive vastavalt sihtriigi (ostja asukohariigi) maksumääraga, aga käibedeklaratsioon esitatakse koduriigis.

Maksuarvestus on kvartaalne ja kõikide sihtriikide käibemaksu summa kantakse oma koduriigi maksuhaldurile, kes ise arveldab teistele riikide maksuhalduritele. Ka arve väljastamisel järgib müüja oma asukohariigi reegleid. Kui seda erikorda mitte kasutada, siis tuleb müüjal registreerida ja käibemaksu arvestada igas sihtriigis eraldi.

Erikorra käibedeklaratsioon esitatakse kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks, seda ka juhul kui käive on null. Deklaratsioonil nõutavad põhiandmed on:

•maksumäärad liikmesriikide kaupa, mille tarbijatele kaupu müüdi;

•maksustatav väärtus ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma liikmesriikide kaupa, sh eraldi nende kaupade kohta, mille lähteriik on erinev;

•kokku tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes.

Deklaratsioonis tuleb esitada käibemaksu summa eurodes sendi täpsusega.

OSS erikorra käibedeklaratsiooni omapära on ka selles, et kui Eestis erikorda rakendav maksukohustuslane soetab kaupu või teenuseid teisest liikmesriigist, siis ei ole tal selliste kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaksu õigus oma Eestis deklareeritavalt käibelt maha arvata. Selle asemel on isikul õigus soetustelt tasutud käibemaks vastavalt riigilt tavakorras mitteresidendina tagasi taotleda.

Mida tuleks kohe ette võtta?

Ettevõte saab olla registreeritud erikorra rakendamiseks ainult ühes riigis. Eestis registreeritud ettevõtte saab valida erikorra rakendamiseks üksnes Eesti, olenemata sellest kas ta on teistes liikmesriikides käibemaksunumber või mitte. Eestis registreeritud maksukohustuslasele erikorra rakendamiseks eraldi registreerimise numbrit ei anta.

Eesti veebipoe pidaja, kes soovib erikorda rakendada, peab esitama avalduse ´e-MTA´ portaali kaudu. Avaldusi saab hakata esitama alates 1. aprillist 2021, kuid erikorraga liitunuks loetakse 1. juulist 2021. MTA ei nõua juba e-MTAs olevate ettevõtete andmete sisestamist ja registreerimine on sisuliselt automaatne. Eeldus erikorra kasutamiseks on käibemaksukohustuslasena registreerimine Eestis.

Loe lisaks
Juulist lisanduva maksu vältimiseks tuleks Hiina tellimustega kiirustada

OSS erikorda tuleb rakendada vähemalt kaks kalendriaastat, isegi juhul, kui käive jääb mõne aasta lõikes alla 10 000 euro. Seega 2021. aasta 1. juulil registreeritud ettevõtjad peavad OSS erikorda kasutama vähemalt 2023. aasta 31. detsembrini. Lisaks peavad kõik erikorra kasutajad säilitama müügiga seotud dokumente kümme aastat ja need tuleb maksuhalduri nõudmisel teha viivitamata elektrooniliselt kättesaadavaks. Seejuures tuleb teavet säilitada iga üksikkauba kohta eraldi.

Veebipoe pidajal tuleb oma müügiplatvormil välja arendada käibemaksumäärade riigiti arvestuse tehnoloogia ja kontrollida regulaarselt maksumäärade kehtivust. Veebipoe pidaja, kellele see bürokraatia üle jõu käib, võiks pöörduda vastavaid teenuseid pakkuva ettevõtte poole.

Kui suur hulk ettevõtteid on mõjutatud?

Rahandusministeeriumi hinnangul on otsesel mõjutatud ettevõtjate arv Eestis ligi 600. Need on ettevõtted, kelle piiriülene tehingumaht jääb vahemikku 10–35 tuhat eurot ja kellel tekib kohustus sihtriigi käibemaksumäärasid rakendada. Tõenäoliselt on see number suurem ja lisaks on veel rida ettevõtteid, kes ei ole seni sihtriikides käibemaksu maksnud, sest käibe arvestust tuli pidada iga liikmesriigi kohta eraldi ja niimoodi on keerulisem piirmääri ületada.

Samuti tuli siiani iga sihtriigis piirmäära ületamisel registreeruda selles liikmesriigis maksukohustuslasena. OSS erikorra järgi on neile tehtud maksuarvestus oluliselt lihtsamaks, kuna ühtset kaugmüügi piirmäära (10 000 eurot) arvestatakse sihtliikmesriikide kohta kokku.

Seadusemuudatusega saab lähemalt tutvuda SIIN.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077