Kauba tellimine väljastpoolt Euroopa Liitu on muutumas tellijale kallimaks, aeglasemaks ja bürokraatlikumaks. Eriti seetõttu, et kaotatakse maksuvabastus väikese väärtusega kauba impordile, kirjutab peatselt Eurora õiguse ja tolliteenuse juhi kohale asuv Egon Veermäe ERR-is.

- Egon Veermäe töötab Sotsiaalkindlustusametis viimast kuud. Foto: Liis Treimann
Kauba tellimine väljastpoolt Euroopa Liitu on muutumas tellijale kallimaks, aeglasemaks ja bürokraatlikumaks. Eriti seetõttu, et kaotatakse maksuvabastus väikese väärtusega kauba impordile, kirjutab veebruari lõpus Sotsiaalkindlustusameti juhi kohalt Eurora Solutionsi tööle asuv Egon Veermäe
ERR-is.
Riigikogu menetluses on käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seadus (SE 239), mille eesmärk on panna Euroopa Liidu (EL) välised veebipoed võrdsetele konkurentsitingimustele Eesti ja teiste EL-i riikide kaupmeestega. Teine eesmärk on see, et EL-i riigid on viimaste aastate jooksul e-kaubanduse buumi tulemusena kaotanud märkimisväärselt eelarvetulu mitte ainult maksuvaba piirmäära pärast, vaid ka selle massilise väärkasutamise tõttu.
Selle tulemusel muutub kauba tellimine väljastpoolt Euroopa Liitu tellijale kallimaks, aeglasemaks ja bürokraatlikumaks. Eriti seetõttu, et kaotatakse maksuvabastus väikese väärtusega kauba impordile.
Vastavalt muudatustele peavad alates 1. juulist 2021 Euroopa Liidu välised veebipoed hakkama maksma käibemaksu kõigilt nendelt kaupadelt, mida tellivad Eesti või teiste EL-i riikide elanikud.
Käibemaksu tasumiseks väikese väärtusega (kuni 150 eurot) kaupadelt on eelnõus vastav erikord, mille kohaselt saavad veebipoed tasuda käibemaksu kas ennast riiki registreerides või leides endale maksuesindaja. Erikorra alusel tegutsev veebipood saab kogu käibemaksuarvestuse ja tasumise kõikidele EL-i riikidele lahendada ühe liikmesriigi maksuameti kaudu.
Uudne ja ilmselt paljudele logistikafirmadele ja ka tollile üle jõu käiv nõue on, et kõik väikesaadetised tuleb deklareerida. Senise praktika kohaselt on veebipoodidest tellitav kaup maksnud valdavalt alla 22-eurose piirmäära, mis on lubanud vältida tollideklaratsioonide esitamist. Kolmandate riikide veebipoodidest tellitav kaup võib praegu olla isegi 90 protsendi ulatuses selline, mida tollile kirjalikult ei deklareerita.
Seega on juulist oodata meeletut tollideklaratsioonide hulga kasvu ja paljudes riikides tuleb hakata tolliagendi teenuse eest maksma igal pisiasja tellimisel. Hetkel on praktika, kus saaja hakkab deklaratsiooni alles siis esitama, kui kaup on kohal. Kui deklareerimine jätkub sama praktika alusel, suureneb vältimatult deklaratsioonide suure hulga tõttu ajakulu ka tellijale ja saadetiste kogunemine posti- ja kullerettevõtete ladudesse.
Täiendavalt lisanduv nõue iga väikepaki kohta tollideklaratsioon esitada saab koormavaks juba seetõttu, et valdavalt on Euroopa Liidu riikides tolliga asjaajamine praegu tolliagentidele monopol. Eesti on üks väheseid näited, kus on deklareerimine tehtud nii lihtsaks, et iga eraisik seda ka ise oma tellitud kaubale teha saab.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Detsembris 2024 taasavati pidulikult Pariisi Notre-Dame’i katedraal, kuhu jõudis kingitusena ka Estonia klaver. Klaveri kinkisid katedraalile Eesti ettevõtjad ning õrna, ent samas üle poole tonni kaaluva pilli keeruka transpordi Prantsusmaale organiseeris heategevusena DSV Estonia.