Milleks müüa lüpsilehma?

Postiteenused koonduvad üha enam suurematesse keskustesse ning riigi seisukohast ei ole seda strateegilist valesammu võimalik heaks kiita. Mida enam teenused keskustesse koonduvad, seda enam peavad keskustest kaugemal elavad inimesed maksma märkimisväärset lisa eluks vajaliketeenuste eest, on see siis pensioniraha kättesaamine, kirja või paki saatmine.

Eraldi küsimus tekib seoses sularaha kättesaadavusega ning see puudutab paljusid väljaspool pealinna ja maakonnakeskusi tegutsevaid ettevõtjaid. Kui pangad on maapiirkondade sularahaga varustamisest sisuliselt loobunud, siis Eesti Post on võtnud enda kanda sularaha pakkuja rolli seal, kuhu pangad kontoreid ega sularahaautomaate rajada ei taha. Paljudes piirkondades on sularaha ainukeseks kättesaamise kohaks postkontor, nende sulgemise järel tekib oht, et sularaha kättesaadavus halveneb kriitilise piirini. Mis saab aga siis, kui uus omanikering otsustab, et sularahateenust ei ole enam üldse mõttekas pakkuda?

Reformierakonna plaan teenida riigieelarvesse ühekordset tulu on lühinägelik ning ei arvesta riigi pikaajalisi huve. Valitsus näitab end halva peremehena, kes on rahapuuduses valmis lüpsilehma maha müüma, et poest piima osta.