Keskerakonna fraktsiooni juhi Kadri Simsoni arvates muudaks erakapitali kaasamine Eesti Posti (Omnivasse) postiteenused kallimaks ja kahandab teenuseid, mida postifirma maal pakub.
Postiteenused koonduvad üha enam suurematesse keskustesse ning riigi seisukohast ei ole seda strateegilist valesammu võimalik heaks kiita. Mida enam teenused keskustesse koonduvad, seda enam peavad keskustest kaugemal elavad inimesed maksma märkimisväärset lisa eluks vajaliketeenuste eest, on see siis pensioniraha kättesaamine, kirja või paki saatmine.
Eraldi küsimus tekib seoses sularaha kättesaadavusega ning see puudutab paljusid väljaspool pealinna ja maakonnakeskusi tegutsevaid ettevõtjaid. Kui pangad on maapiirkondade sularahaga varustamisest sisuliselt loobunud, siis Eesti Post on võtnud enda kanda sularaha pakkuja rolli seal, kuhu pangad kontoreid ega sularahaautomaate rajada ei taha. Paljudes piirkondades on sularaha ainukeseks kättesaamise kohaks postkontor, nende sulgemise järel tekib oht, et sularaha kättesaadavus halveneb kriitilise piirini. Mis saab aga siis, kui uus omanikering otsustab, et sularahateenust ei ole enam üldse mõttekas pakkuda?
Reformierakonna plaan teenida riigieelarvesse ühekordset tulu on lühinägelik ning ei arvesta riigi pikaajalisi huve. Valitsus näitab end halva peremehena, kes on rahapuuduses valmis lüpsilehma maha müüma, et poest piima osta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Märtsis kasvasid Omniva Eesti pakiautomaatide mahud eelmise kuuga võrreldes 11,9 protsenti. Logistikaettevõtte sõnul on möödunud kuu mahud läbi aegade teine parim tulemus.
Eesti Posti nõukogu endine liige Olle Koop kommenteerib Eesti Posti olukorda.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.