Eestisse jõudis esmakordselt maailmas väga levinud autoabi-teenus
IIZI Kindlustusmaakler hakkab esmakordselt Eestis pakkuma üle Euroopa kehtivat 39-eurose aastatasuga eraldiseisvat 24/7 kahjuabi teenust, mis muudab auto- ja puksiirabi laialt kättesaadavaks ka ilma kaskokindlustuseta.
Eestis on autoabi teenust seni pakutud peamiselt vaid kaskokindlustuse osana.
Foto: Raul Mee
IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuhi Triin Kääramehe sõnul on tavakindlustusest eraldiseisev püsitasuga autoabi nii Skandinaavias kui üle maailma väga populaarne, aga Eestis on seda seni pakutud peamiselt vaid kaskokindlustuse osana. „Näiteks USAs kasutati sarnast autoabi teenust 2024. aastal enam kui 27 miljoni ning Saksamaal 3,6 miljoni juhtumi korral,“ ütles Kääramees.
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust. Teemat kommenteerisid julgeolekuekspert Ilmar Raag ja IIZI Kindlustusmaakler AS juhatuse liige Kaido Konsap.
Transpordiameti statistika järgi on liiklusõnnetuste arv viimastel aastatel kasvanud – kui 2020. aastal registreeriti 1406 juhtumit, siis mullu juba 1837, millega kaasnes 70 hukkunut. Tänavune aasta toob loodetavasti rõõmsamaid numbreid ning murrab eelnevate aastate trendi.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt on liikluskindlustusjuhtumi põhjustajate keskmine vanus kasvanud viis aastat iga kümnendiga sel sajandil. Kui sajandivahetusel põhjustasid enamiku liiklusõnnetustest 30ndates aastates juhid, siis 2012. aastal oli liiklusõnnetuse põhjustaja keskmiselt 40-aastane ja alates 2022. aastast 45-aastane. Eriti kõrge keskmine on aga veoki- ja bussijuhtide seas.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) uus juhatuse esimees on Tuuli Pärenson. Pikaaegne juhatuse esimees Mart Jesse lahkub ametist 11. septembril.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.