Soome testib revolutsioonilist kaubaveosüsteemi: mootorita kapslid liiguvad üle 500 km/h

Tartu Ülikooli polümeersete materjalide professor Alvo Aabloo tõdes, et Hyperloopiga on praegu küll üksjagu probleeme, ent selle edulugu võib suure hoo sisse saada siis, kui avastatakse, et see aitab kaasa keskkonnasäästlikkusele.

Transpordi- ja tehnoloogiaettevõte HyperloopTT esitles koostöös disainifirmaga Tangerine välja töötatud kaubaveo kapslisüsteemi HyperloopTT Express Freight. Esimene sellise süsteemiga hüperloop ehitatakse Itaaliasse.

Investorist visionäär Elon Musk plaanib oma imerongi Hyperloop One katselõigu rajamist Soome, vahendas täna hommikul telekanal MTV. 1000 km/h kiirust arendava nn vaakumtoru-rongiga saaks Helsingist 167 km kaugusel asuvasse Turusse sõita 6 minutiga.

Transiidikeskuse uus omanik Hamburger Hafen und Logistik AG (HHLA) soovib hakata Hamburgi sadamasse sisenevaid ja sealt väljuvaid konteinereid transportima suurel kiirusel läbi Hyperloopi, mistõttu otsustati luua ühisettevõte USA-s asuva uurimis- ja arendusettevõttega Hyperloop Transportation Technologies (HTT).

Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.