Tallinna lennujaama läbis 2019. aastal üle 3,26 miljoni reisija

Turuosalt suurimaks vedajaks tõusis AirBaltic, kes teenindas 21% kõikidest reisijatest, järgnes Nordica 14%-lise turuosaga ja Ryanair 10 protsendiga. 2019. aasta maikuus lisandus vedajate loetellu Valgevene lennufirma Belavia, kokku teostas regulaarlende 16 lennufirmat. Suurima arenguhüppe tegi Wizzair, kes lisas lende Kiievi liinile ja alustas lende Khuthaisi lennujaama Gruusias, mitmekordistades aastaga oma reisijate arvu.

Lisaks Belavia uutele lendudele Minski ja Wizzairi ühendusele Khuthaisiga avas AirBaltic 2019. aastal uue liini Malagasse Hispaania lõunarannikul ja hooajalised lennud Salzburgi Austrias. Lufthansa taasalustas lende Münchenisse, kokku toimusid regulaarlennud 36 erinevasse sihtkohta, sh aastaringselt 28 sihtkohta.

Lisaks oli tšarterlendudel võimalik valida enam kui 40 puhkusesihtkoha vahel, millest populaarsemad on suvehooajal Türgi, Kreeka ja Bulgaaria, talvel peamiselt Egiptuse ja Kanaari saarte kuurordid.

Tallinna lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe on kindel, et reisijate arv kasvab jõudsalt ka 2020. aastal. “Alanud aastal on oodata reisimisvõimaluste täienemist alates märtsi lõpust, kui AirBaltic avab uued otseliinid Rooma, Zürichisse, Hamburgi ja Nice’i. Austria odavlennufirma Lauda alustab lendamist Viinist ning töötame selle kallal, et uusi sihtkohti lisanduks veelgi,” rääkis Pärgmäe. Samuti on oodata lennuplaanide täiendamist mitmetel olemasolevatel liinidel, mis soodsa majanduskonjunktuuri jätkumisel tagavad kasvu ka alanud aastal.

Tallinna lennujaama reisiterminal on ehitatud 2,6 miljoni reisija teenindamiseks ning toimib juba praegu oma mahutavuse piiril. Lennujaama visioon aastaks 2035 näeb ette reisiterminali laiendamist kuni 6 miljoni reisija teenindamiseks.

Riivo Tuvike tõdes, et suure reisijate arvuga suvekuudel on lennujaamas tunda vajadust suurema terminali järele. “Tänu professionaalsele meeskonnale oleme kitsastest oludest hoolimata hästi hakkama saanud,“ lausus Tuvike, kelle sõnul on esimesed laiendusplaanid juba töös.

„Taristu kitsaskohad ei tohi jääda jalgu lennujaama ja reisijate arvu kasvu potentsiaalile. Praegu on lisandavate eelootealade ja pagasi käitlemise alade laiendused juba projekteerimise etapis, peagi alustame esimese reisiterminali laeindusetapi projekteerimisega ning ehitus peaks toimuma 2020-2022, mille tulemusena paraneb oluliselt lennujaama läbilaske võime ja teenuste kvaliteet,“ lisas Tuvike.

Reisijate arv kasvas ka kõikides regionaalsetes lennujaamades saavutades koguarvu 67 070 reisijat. Tartu lennujaama kasutas 2019. aastal 28 322 reisijat (kasv 8,5% võrreldes 2018. aastaga), Kuressaare lennujaama 24 614 reisijat (kasv 6,3%), Kärdla lennujaama 11 684 reisijat (kasv 17,5%) ja Pärnu lennujaama 1009 reisijat (kasv 9,7%). Ruhnu lennuvälja teenuseid kasutas aastaga 1446 reisijat ja Kihnu lennujaama läbis 2 reisijat.