Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soomlased matsid miljoneid Hiina ühendusse, kasu sellest ei tõusnud
Soomlased kulutasid kümneid miljoneid eurosid, et saada raudteeühendus Hiinaga, kuid paari aastaga kuivas rongiühendus kolmele rongile aastas, kirjutas YLE.
Raudteeühendus Hiinaga suutis ronge täita ainult ühes suunas.
Foto: AFP/Scanpix
Otseühendus Hiinaga toimub Kagu-Soome linna Kouvola ja Hiina Xi'ani vahel ning selle käivitamiseks investeeris omavalitsus raudteeterminali 30 miljonit eurot. Peatselt selgus, et rongiga vedu tasub end ära vaid Hiina korraliku subsideerimise korral.
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.