Inspektsiooni kiri pani palgad tõusma

Tartus  Foto: Raul Mee

Tööinspektsioon saatis mullu koos maksu- ja tolliametiga märgukirja 1406 kaubaveo ettevõttele, kelle palgatase jäi alla kollektiivlepingus sätestatud alampalga nõude ehk 620 euro. Kuue kuu järel on palk tõusnud pooltel kirja saanud ettevõtete töötajatel, teatas tööinspektsioon.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on kaubaveo sektor üks väheseid, kus töötajatel on tööandjatega sõlmitud kollektiivleping. „Kollektiivleping näeb ette, et riigisiseseid vedusid tegevate autojuhtide alampalk peab olema vähemalt 620 eurot. Rutiinse kontrolli käigus selgus, et pea pooled sektori ettevõtted eksivad nii seaduses sätestatu kui kollektiivlepinguga sätestatu vastu,“ tõdes Maripuu.

Tööinspektsioon saatis märgukirja 1406 kaubaveo äriühingule. Kirjasaajad jagunesid kahte palgagruppi. Esimeses grupis oli 664 ettevõtet, kus töötajatele maksti 0-499 eurot palka. Teises grupis oli 742 ettevõtet, kus töötajatele maksti palka 500-619 eurot.

Maripuu märkis, et aktsioon oli tulemuslik, sest üle poole ettevõtetest otsustasid seadust täitma asuda. Pool aastat pärast märgukirjade saatmist liikus kuni 500eurosest palgagrupist kõrgemasse gruppi 60% ettevõtetest. Valdavas enamuses hakati töötajatele maksma palka 500-619 eurot. 10% otsustas hakata järgima kollektiivlepingut ning maksma töötajatele üle 620 euro suurust palka. Teises palgagrupis (500-619) liikus kõrgemasse palgagruppi 26% ettevõtteid.

Kokkuvõtlikult tõusis vähemalt poolte töötajate töötasu. „Tööinspektsiooni poolt kinnitan, et oleme valmis ka edaspidi märgukirju saatma ning ka kontrolle läbi viima, kui näeme, et kokkulepitust kinni ei peeta,“ lisas ta.

Alates 1. maist peavad Eesti siseriiklikke vedusid tegevad ettevõtjad maksma autojuhile vähemalt 950eurost brutotasu ja see kehtib kõikidele: lisaks kohalikele töötajatele ka renditööjõule ning juhatuse liikmetele, ehk üksikettevõtjatest veokiomanikele, kes rooli keeravad.

Ka uue miinimumpalga maksmist jälgitakse teraselt

Ka uue miinimumpalga nõude täitmist lubab tööinspektsioon teraselt jälgida. “Kavatseme seda teha täie tõsidusega ning ettevõtetele, kes seda ei täida, saadame sügisel välja uued märgukirjad,” kinnitas tööinspektsiooni juhtiv tööinspektor Jüri Milov, kelle sõnul peaksid ka juhid ise olema nõudlikumad ning ümbrikupalga ettepanekutega mitte nõustuma.

“On üsna lühinägelik sellega nõustuda. Pikemas perspektiivis mõjutab see inimese pensionit, krediidivõimekust pankade silmis jms. Kui ettevõte ei ole nõus ametlikult maksma, siis tööinspektsiooni juures on töövaidluskomisjon, mille kaudu on võimalik kokkulepitud miinimumtasu välja nõuda kuni kolm aastat tagantjärele,” selgitas Milov.

Tema sõnul on üheks levinud petuskeemiks näiteks olukord, kus pensionärist juht on vormistatud tööle poole kohaga, tegelikult töötab aga täistööajaga ning saab pool palgast mustalt. Samuti ei tasustata ületunde, vaid makstakse palka normtasu järgi sõltumata sellest, kui palju inimene tegelikult tööd tegi.

Jaga lugu:
Seotud lood
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150