Autor: Logistikauudised.ee • 11. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Me kavatseme uue palgakokkuleppe täitmist tõsiselt kontrollida ning ettevõtetele, kes seda ei täida, saadame sügisel välja uued märgukirjad,“ kinnitas tööinspektsiooni juhtiv tööinspektor Jüri Milov raadiosaates „Maksu- ja tolliamet annab nõu.“

Milovi sõnul peaksid ka juhid ise olema nõudlikumad ning ümbrikupalga ettepanekutega mitte nõustuma. „See on üsna lühinägelik samm. Pikemas perspektiivis mõjutab see inimese pensioni, krediidivõimekust pankade silmis jms. Kui ettevõte ei ole nõus ametlikult maksma, siis tööinspektsiooni juures on töövaidluskomisjon, mille kaudu on võimalik kokkulepitud miinimumtasu välja nõuda kuni kolm aastat tagantjärele,“ selgitas Milov.

Et ümbrikupalga maksmine veondussektoris on paraku tõusev trend, tunnistas ka maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna üksuse juht Külli Koidumäe. „Ümbrikupalga saajate arv kasvab. Tõsi, makstavad summad ei ole suurenenud, küll aga saajate arv,“ lausus Koidumäe, kelle sõnul on praegu üsna tavaline, et sektoris hetkel kehtiv kokkulepitud 620-eurone kuupalk makstakse ametlikult ära, ülejäänud aga juba mustalt.

TULEKUL

Veebiseminar “Kuidas on autojuhtide töö reguleeritud?”

Toimub 15. aprillil kl 14.00–15.30 Äripäeva veebiseminaride keskkonnas.

Esinevad oma ala spetsialistid Külli Koidumäe maksu- ja tolliametist, Villem Tori Autoettevõtete liidust, Jüri Milov ja Alesja Gorbunova tööinspektsioonist.

Peamised teemad:

Autojuhi töötamist käsitlevad nõuded. Kes on sõiduki roolis olev isik, kas auto juht või mõne muu ametinimetusega töötaja. Nõuded rendiagentuuri teenust kasutava autojuhi suhtes. Millised andmed kantakse TÕRRI. Töö- ja palgatingimused autojuhtidele. Palgatingimuste statistiline pool. Sõidukijuhtide järelevalve, enamlevinud vead, huvitavad näited ja kaasused. Summeeritud tööaja kokkulepe ja rakendamine, ületunnitöö, rendiettevõtte kohustused renditöötaja eest jpm.

Veebiseminarile saab registreerida SIIN!

Koidumäe sõnul on samas aga ka palju neid ettevõtteid, kes ei maksnud 2017. aastal isegi riigi ette nähtud miinimumpalka 500 eurot. „Koostöös tööinspektsioonile saatsime välja märgukirjad 1400 ettevõttele. Üks grupp oli neid, kes maksid alla 500 euro kuus ja teine, kes maksis 500-620 eurot, ehk ikkagi alla kokkulepitud palgamiinimumi. Kolmandik ettevõtetes liikus märgukirja peale esimesest grupist teise ning 15% hakkas maksma ametlikku palka üle 620 euro. Riigile tähendas see igakuiselt 25 000 eurot lisatulu.“

Eesti Autoettevõtete Liidu tegevjuht Villem Tori sõnul aitaks olukorda lahendada e-veoselehe muutmine kohustuslikuks: „Täna liituvad ettevõtted sellega heast tahtest ja see eeldab kuigi kolme osapoole vabatahtlikku valmisolekut. Oleks mõistlik aga seadusega määratleda, et hiljemalt paari aasta pärast liiguksid kõik kaubad Eesti elektroonilise veoselehega. Esmalt tuleb riigil e-veoseleht tunnistada ametlikuks dokumendiks ja seejärel vaadata üle seadusandlus, et see kohustuslikuks muuta,“ lausus Tori, kelle hinnangul võidaks sellest sammust kõik: alates loodusest, kuna paberit kulub vähem, lõpetades statistikaameti, maksuameti, tööinspektsiooni, politsei ja kõikide teiste riigiametitega.

Villem Tori, Külli Koidumäe ja Jüri Milov räägivad autojuhtide palgateemal juba detailsemalt 15. aprillil toimuval veebiseminaril, kus kuulajad saavad toolilt tõusmata küsida ka oma küsimusi. Saadaval on veel viimased pääsmed!