Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
950 eurot palka nii Ukraina juhile kui juhatuse liikmele
Alates 1. maist peavad Eesti siseriiklikke vedusid tegevad ettevõtjad maksma autojuhile vähemalt 950eurost brutotasu ja see kehtib kõikidele: lisaks kohalikele töötajatele ka renditööjõule ning juhatuse liikmetele.
Ümbrikupalk on veonduses suur probleem ja nende saajate arv on kasvanud.
Foto: Andras Kralla
Ukrainast, Valgevenest või mujalt kolmandatest riikidest autojuhtide palkamine on muutunud tööjõupuuduse tingimustes aina aktuaalsemaks. Sageli loodavad ettevõtjad välistööjõu puhul saada ka odavamalt läbi, makstes ametlikult vaid seni kehtinud miinimumpalka 620 eurot kuus normtundide eest. Alates 1. maist hakkab aga vastavalt Autoettevõtete Liidu ning Transpordi Ametiühingu kokkuleppele kehtima miinimumpalga nõue 950 eurot, mis 2020. aasta maist tõuseb 1000 euroni ning 2021. aasta maist 1100 euroni.
Autoettevõtete Liit ning Transpordi Ametiühing avalikustasid veoseveo üldkokkuleppe projekti, millega soovitakse tõsta autojuhtide alampalga miinimumi ettevaatavalt kolmeks aastaks.
Ümbrikupalkade maksmine ei ole ainult ettevõtete probleem, siin peaks ka riik peeglisse vaatama ja analüüsima, kas meie maksusüsteemiga on ikka kõik korras, tunnistab Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) peasekretär Katre Kasepõld.
Rahvusvahelise Autovedajate Liidu IRU (International Road Transport Union) värske aruanne leiab, et Euroopa autotranspordisektor kannatab mitme aastakümne kõige rängema elukutseliste autojuhtide puuduse all: praegu on iga viies veok ilma juhita, aasta lõpuks aga isegi kuni 40%.
Kui me räägime maksuvabadest päevarahadest, siis Eestis on selle kohaldamine välisvedajate privileeg, sisevedajatel see võimalus paraku puudub, kirjutab oma arvamusloos Rain Transpordi juhataja Toomas Raud.
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.