Venemaa plaanib esitada Eestile mitmemiljonilise nõude

Eesti Raudtee juht Erik Laidvee.  Foto: Liis Treimann/ Postimees/ Scanpix

Äripäeva andmetel tahab Venemaa Raudtee nõuda Eesti poolelt 3 miljonit eurot läinud aastal juhtunud rongiõnnetuse kahju hüvitamiseks.

Anonüümseks jääda soovinud allikas rääkis Äripäevale, et Venemaa küsiks Eestilt ligi 3 miljonit eurot. Juba detsembris kirjutas Äripäev, et Venemaal Omski lähedal toimunud rongiõnnetuse tõttu võib halvemal juhul saabuda kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuv kahjunõue.

Eesti Raudtee juhi Erik Laidvee sõnul pole nõuet laekunud, sama kinnitas Raul Toomsalu transpordi- ja logistikaettevõttest Operail, mida Venemaa näeb Omskis juhtunud õnnetuse süüdlasena.

Kus on nõue?

Eesti Raudtee juht Erik Laidvee ei tea nõudest. „Minul ei ole veel niisugust infot. Ma ei oska seda kommenteerida praegu,“ ütles Laidvee neljapäeva õhtul ja palus saata kirjalikud küsimused, millele vastab reedel. Operaili juht Raul Toomsalu vastus oli sisuliselt sama nagu Laidveel. „Ma ei tea, mis info teil on,“ lausus ta.

Reedel ütles Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht, et neile ei ole nõuet tulnud, Eesti Raudtee täidab juhtunu väljaselgitamisel ainult raudteeadministratsiooni ülesandeid, ja soovitas pöörduda Operaili poole. Operaili juht Toomsalu ütles taas, et nõuet pole ja ta ei tea sellisest Venemaa otsusest. Selle üle, mida tähendaks 3 miljoni eurone nõue Operailile rahaliselt, ei tahtnud Toomsalu spekuleerida.

Operail teenis eelmisel aastal puhaskasumit 9,2 miljonit eurot. Ettevõtte Spacecom omanik Oleg Ossinovski leiab, et Operailile 3 miljoni eurone väljaminek valusat lööki ei annaks. Mullusesse õnnetusse Venemaal sattusid ka Ossinovski firma paar vagunit, nende remondile läks mõnikümmend tuhat eurot, märkis Ossinovski.

Läinud nädala kolmapäeval ja neljapäeval kogunesid Radissoni hotellis Tallinnas rohkem kui kümne riigi raudteefirmade juhid – kolmeteistkümnendat korda kohtus laua taga ohutuskomisjon. Väidetavalt kohtuti seekord Tallinnas omamoodi tänulikkuse märgina Eesti Raudtee ohutusdirektorile Ivan Kappanenile, kes paneb ameti maha, et pensionile minna.

Rööbastelt maha sõitnud rong Tjumeni ja Omski oblasti piiril.  Foto: omsk.bezformata.com

Kahju riigile

Kahjunõudest kõige suurema osa ehk 2,4 miljonit eurot katab Vene kaitseministeeriumi veose, sõjatehnika, rikkumise. Peale selle algatati Venemaal õnnetuse uurimiseks kriminaalasi, mille tulemused selguvad järgmisel kuul.

Õnnetuses süüdistab Vene pool Operaili Tapa depood. Selle valguses on kõnekas aprilli alguses avaldatud uudis, et Operail asub ajaloolist Tapa depood kasumlikumaks n-ö raputama, mis tähendab ilmselt inimeste koondamist vagunite remonditsehhis.

Praegu töötab depoos ligikaudu 125 inimest, kellest enam kui pooled hooldavad ja remondivad raudteevaguneid. "Samas, kui me vaatame, kui palju üks või teine üksus kasumit sisse toob, siis just vagunite pool on kõige nutusem," põhjendas Toomsalu plaane Postimehe artiklis.

Viimati kirjutas Äripäev aasta alguses, et Omski rongiõnnetus võib tuua Venemaalt kahjunõude Eestisse. Läinud aasta jõululaupäeval Moskvas käinud Eesti pool üritas Vene Raudtee süüdistusi kummutada.

Eestist kaks esindajat

Eesti Raudteest istus detsembris nõupidamislaua taga ohutusdirektor Ivan Kappanen ja Operailist firma juht Raul Toomsalu. Äripäeva andmetel jäi Vene Raudtee kohtumisel selle juurde, et õnnetuses on süüdi Eesti pool. Eestist saabunud delegatsioon leidis, et probleem on hoopis Venemaa taristu seisukorras.

Äripäevale öeldi toona, et sisuliselt tähendab Venemaa süüdistus kahjunõuet, kuigi Toomsalu sõnul ei räägitud nõupidamisel nõudest sõnagi. Äripäeva teada käis Eesti delegatsioon nõupidamisel välja kavatsuse kaasata õnnetuse uurimisse sõltumatu ekspert, kelle võiks leida Valgevenest, näiteks sealsest riiklikust transpordiülikoolist. „Seda me ei kommenteeri,“ sõnas Raul Toomsalu. Eesti Raudtee juht Erik Laidvee lükkas ümber, et nõupidamisel eksperdi leidmisest räägiti.

Lisaküsimusele, kas Eesti Raudtee seega ei soovi ega plaani Valgevene ülikooli poole pöörduda, vastas Laidvee: „Me ootame siiski esmalt juurdlusdokumendid ära, siis saab alles edasi vaadata, kas on vajadus võimalike ekspertiiside järgi.“

Rööbastelt maas

Detsembri alguses levis Venemaa uudistekanalites info Tjumeni ja Omski oblasti piiril rööbastelt maha sõitnud rongist. Jagati videot, millel oli näha uppi läinud platvorme haubitsatega. Samuti olid raudtee kõrval pikali kütusetsisternid, kaks neist kuulus Oleg Ossinovski ettevõttele Spacecom.

Peateel oli liiklus kinni üle 39 tunni. Õnnetus mõjutas 28 reisirongi, kuue linnalähirongi ja 41 kaubarongi sihtkohta jõudmist.

Raudteelt maha sõitnud 34 vagunist läks seitse mahakandmisele, üheksa vajas kapitaalremonti. Ülejäänud pääsesid kergema remondiga.

Venemaa uurimiskomisjon jõudis toona esialgsele järeldusele, et õnnetuse üheks põhjustajaks oli varem samast kohast läbi sõitnud rongikoosseisu kuulunud Operaili vagun, mis lõhkus tee, mille tagajärjel vajus rong sõjatehnikaga külili.

Depoole viltuvaatamine

Protokollis viidati süsteemsele veale Operaili Tapa depoode remondikvaliteedis. Pärast õnnetust kontrolliti Venemaa Raudteel nädala jooksul 51 Tapa depoodes remonditud vagunit ning nendest 12 ei vastanud tehnilistele nõuetele.

Kolm aastat tagasi keelas Venemaa transpordijärelevalve riigi territooriumil kõikide 2015. aastal Tapa depoodes remonditud vagunite kasutamise kuni neile kordusremondi tegemiseni. Põhjuseks oli Sverdlovskis ühe Tapa depoodes remonditud vaguni rööbastelt mahamineku juhtum. Operaili majandusaasta aruannetes on välja toodud, et kordusremonti nõuti 1115 vagunilt ning selleks kulus ettevõttel üle 2,1 miljoni euro.

Jaga lugu:
Seotud lood
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee