Harro Puusild • 6. veebruar 2019
Jaga lugu:

BLS: mõistsime, et peame autojuhtidele rohkem otsustusõigust andma

BLS Logistics kommertsjuht Rodion Põder  Foto: Erakogu

BLS Logistics viis ettevõttes läbi muudatuse, mis annab autojuhtidele rohkem ostsustusõigust. "Juht otsustab nüüd palju rohkem," ütleb Pärnu Tarneahelakonverentsil esinev ettevõtte kommertsjuht Rodion Põder.

BLS Logistics kommertsjuht Rodion ütleb intervjuus, et ettevõtte strateegia jaoks võivad kiirus, paindlikkus või automatiseerimine suisa ohtlikud olla. "Paindlikkus on peaaegu alati lisakulu ja see kulu tuleneb ettenägematutest olukordadest, mis on tingitud sellest, et protseduuri pole järgitud või jääb mõlemal osapoolel puudu pädevusest," sõnab ta.

TULEKUL

Pärnu Tarneahelakonverents 2019 "Hoogne teekond"

Rodion Põder räägib konverentsil BLSi kogemusloo "Nelja infosüsteemi asendamine ühega - ülemineku vead ning mõju protsessidele ja kiirusele".

Toimub 21.-22. märtsil Pärnu Kontserdimajas

Lisaks esinevad: Finnair, LSG Sky Chefs, Ericsson, Salvest, Iglucraft, STACC, Maxima, Radius Machining, Pipelife Eesti, COMODULE jt.

Peaesineja: Omera Khan, tarneahela professor ja riskiekspert

Programmi ja piletid leiate SIIT.

Veel ütleb Põder, et kiirus on see, mida ettevõte ei pea seda jälgima. "Me peame keskenduma klientide vajadustele, minema oma partnerite protsessides sügavale ja me peame olema eksperdid oma kliendi valdkonnas."

Järgneb intervjuu Rodion Põdraga:

Tänavune Pärnu Tarneahelakonverents keskendub kiirusele. Kui oluline on kiirus BLSi jaoks ja kuidas teil töötempo ajas muutunud on?

Ettevõtte strateegia jaoks võivad sellised märksõnad nagu kiirus, paindlikkus või automatiseerimine olla väga tihti ohtlikud, sest need sõnad kõlavad hästi ja järgivad maailma trende.

Juhtkond saab kiiruse ja paindlikkuse nimel palju teha, sest see on väga oluline.

Kuid kiirus ja automatiseerimine iseenesest ei pruugi olla kliendile vajalikud - vajalik võib olla midagi muud.

Paindlikkus on peaaegu alati lisakulu ja see kulu tuleneb ettenägematutest olukordadest, mis on tingitud sellest, et protseduuri pole järgitud või jääb mõlemal osapoolel puudu pädevusest. Kiirus on niisiis see, mida me ei suuda oma äris mõõta või õigemini öeldes, me ei pea seda jälgima, kuid me peame keskenduma klientide vajadustele, minema oma partnerite protsessides sügavale ja me peame olema eksperdid oma kliendi valdkonnas.

Väga oluline on kinni pidada kokkulepitud tarnepäevadest ja - aegadest, mida aitab tagada tarnekindlus komplekteerimisel.

Olete öelnud, et tarnekiirust aitab tagada vaid protsesside lihtsustamine. Milliseid protsesse on BLSil õnnestunud lihtsustada?

Et meie ettekannet veel mitte reeta, võin kirjeldada üht lahendust, mida oma transpordiosakonna jaoks tegime - Pilot. See on marsruudi optimeerimise tarkvara, mis sisaldab kõiki vajalikke vahendeid nagu e-POD, kahjustatud pakkide online-pildistamine, krediitarve koostamise võimalus, Waze´i kasutamise võimalus ummikute vältimiseks jne. Selle tarkvara juurutamisel oleme aru saanud, et muudatuste tegemiseks peame andma autojuhtidele rohkem otsustusõigust. See puudutab näiteks tarneaadressi muutmist.

Lisaks postiindeksitele ja tänavate/majade nimedele ja numbritele rakendasime vanakooli geograafilise koordinaatide süsteemi longitude/latitude. Mõnikord on see sihtpunkti määramisel kasulik. Saime aru, et meie autojuhid on eksperdid. Kõlab lihtsalt, kuid sageli pole logistikahaldurid kindlad, et nad paremini teavad.

Me anname autojuhtidele nutitelefonidesse paigaldatud Pilot-programmi abil võimaluse muuta aadresse ja ajakava, kui see on kokku lepitud kaupluse töötajaga jne. Juht otsustab nüüd palju rohkem, kui enne selle piloodi rakendamist. Raske otsus, kuid see hõlmab meie filosoofiat - partnerlust.

Kui tulla korra teie ettekande juurde ja mõelda infosüsteemide ühendamisele, siis see ei kõla just kõige lihtsama projektina. Milliste katsumustega teil tuli silmitsi seista?

Praeguse seisuga ütleksin, et kõige raskem oli otsustada, mida meil tuleviku täpsemalt vaja on. Huvitav on mõelda, et kõik otsused, mille me võtame täna tuleviku osas vastu, baseeruvad meie kogemusel, mis on tegelikult juba minevik.

Ehk siis täna me võtsime endale kohustuse, et selle aasta jooksul otsustame, milliseid infosüsteeme meil on vaja viie aasta pärast. Jah, oleme uued süsteemid äsja juurutanud, kuid olen üsna kindel, et peame juba täna mõtlema tulevikule. See on kõige raskem osa - ülejäänud on vaid protsessi haldamine. Kui fookus ja plaan on paigas, siis see on meeskonna töö, nagu tavaliselt. Plan-do-check-act.

Lõpetuseks küsin ka üldisemalt: millised on logistikasektori peamised mured hetkel teie hinnangul?

Kõige suurema väljakutsena tooksin esile palgasurvet, millega tuleb kaasa minna. Samas on probleem ka oskustööjõu puudu. Osaliselt ka see, et inimeste hulk, kes töötavad meie ladudes, on väga suur, kuid seda saab lahendada protsesside lihtsustamise abil.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee