Maksuvõlgades on aina enam logistikasektori ettevõtetest

Eesti ettevõtete maksekäitumise statistikast selgub, et 2016. aasta esimesel poolel kasvasid riigile võlgu olevad summad 48,6%. Kasv toimub juba kolmandat aasta järjest ja ühtlaselt pea kõikides tegevusalades, teatas Krediidiinfo. 

Aktiivselt tegutsevate ettevõtete maksuvõlgade summad moodustasid kokku ligi 34,6 miljonit eurot. Sektoritest pea kolmekordistas maksuvõlga mäe- ja töötlev tööstus. Maksuvõlg vähenes vaid finants- ja kindlustus ning hulgi- ja jaekaubandussektoris. Mediaankeskmine maksuvõla summa oli 2 499 eurot, mis on kolme viimase aasta kõrgeim.

Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal püsib aastaga võrreldes samal tasemel, kokku jäi riigile võlgu 5,4% ehk 4000 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.

Suurima maksuvõlglaste osakaaluga paistavad silma majutus ja toitlustussektor (10,5%) ehitussektor (10%) ning mäe- ja töötleva tööstuse sektor (9,1%). Veondus ja laondus on 7,2%-ga viiendal kohal. 

Maksehäireid ehk võlgu tarnijatele esineb vaid 2,6% ettevõtetest ja seda on 0,5% võrra vähem kui aasta tagasi. Kuid maksuvõlad on aastaga veidi suurenenud. Mullusega võrreldes on maksuvõlad kasvanud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete hulgas ja pea kõigil tegevusaladel. Maksuvõlgade summa on paisunud pea poole võrra ja küündib aktiivsete ettevõtete põhjal 34,6 miljoni euroni. Sektoritest paistab eriti suure maksuvõla kasvuga silma mäe- ja töötlev tööstus, kus maksuvõlg on aastaga pea kolmekordistunud. Samas näiteks kaubandusettevõtete hulgas on olukord märgatavalt paranenud.

„Kui erandid kõrvale jätta, on enamiku ettevõtete tänaste probleemide põhjustajaks nii maailmas kui ka Eestis loodetust  väiksem majanduskasv ja eelkõige nõrgem nõudlus,“ rääkis LHV majanduseksperdi Heido Vitsur. „Ettevõtete jaoks muudab praeguse, niigi keerulise olukorra raskemaks ka see, et palgasurve väheneb vajalikust aeglasemalt ning aastaid kestnud, kuid enamikul juhtudest täitumata jäänud  majanduskasvu taastumise lootuse tõttu, pole paljud ettevõtted veel pidanud õigeks või võimalikuks mittevajalikust tööjõust loobuda,“ lisas majandusasjatundja.

Sama leiab ka kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Marko Udras. „Oma osa on kiirel palgakasvul, mis on viimastel aastatel ületanud tootlikkust. See tähendab, et tööjõumaksude summa on kasvanud kiiremini kui töötajate poolt loodud lisandväärtus,“ selgitab Udras. „Kindlasti saab esile tuua ka sektorispetsiifilisi põhjuseid. Näiteks mäetööstusele on negatiivset mõju avaldanud odav nafta hind. Teatud sektorid (nt põllumajandus, kalandus) on kannatanud aga Venemaa sanktsioonide tõttu.“

Kuid maksuvõla suurenemist võib põhjendada ka maksuhalduri tööga. Maksu- ja Tolliameti tulude osakonna juhataja Ruth Paade sõnul on maksuvõlgade summa viimasel kolmel aastal kasvanud MTA on üksikute suurte maksumääramiste tõttu. „Eelkõige on need seotud kütusesektoriga, kus kriminaalmenetluse tulemusel tuvastati suure maksukahju tekitamine,“ räägib Paade.

Üldiselt ei tähelda maksuhaldur maksudega hädas ettevõtete lisandumist. Paade hinnangul võib statistikat mõjutada see, et raskuste tekkides on ettevõtjad varasemast varmamad võlga ajatama ja see on ka võlasummat kasvatanud. „Oleme maksuvõla ajatamise teenust mugavamaks muutnud ja ajutisi raskusi on võimalik asuda leevendama, kui koostada e-maksuametis ajakava võlgade tasumiseks,“ ütleb Paade.

E-ajatamise teenuse pakkumine on sissenõudmise viimase aja suurim muutus ning see on ettevõtjate poolt saanud positiivse vastuvõtu. Tasumisgraafikut saab nüüd taotleda juba enne võla tekkimist. Teatud juhtudel saab ajatamise taotluse esitada lihtsustatud korras, millele saab otsuse automaatselt.

„Oleme ka ettevõtjatega suheldes püüdnud selgitada, et ettevõtte likviidsusprobleemi tekkimisel ei ole maksukohustuse edasilükkamine maksumaksja jaoks kõige soodsam lahendus, kuna siis lisandub intressikohustus. Seega soovitame deklaratsiooni õigel ajal esitada ja siis teha e-maksuametis maksuvõla ajatamine või võtta meiega ühendust ja leiame koos mõistliku ja optimaalse lahenduse. Ajatamisega kaasneb ka poole väiksem intress,“ selgitab Paade.

Loe lisa krediidiinfo blogist ja vaata raportit siit.