Autor: Tanel Raig • 6. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Moodne treipink paigaldati Pärnu maantee täielikult renoveeritud trammidepoosse juuli lõpus ning nüüd on seadme seadistamisega jõutud niikaugele, et sai asuda treipinki ka reaalses tööolukorras katsetama.  Selleks otstarbeks lükati uus CAF Urbos tramm depoosse, mille põrandas olevas süvendis treipink asub ning töö võis alata. Trammi ühe rattapaari treimine võtab koos ettevalmistusega aega umbes tunni.

 „See, mis on Pärnu maantee trammidepoos viimase pooleteist aasta jooksul toimunud, on nii otseses kui ülekantud tähenduses hüpe 19.sajandist 21.sajandisse. Nimelt leiti depoo renoveerimise käigus maa seest raudteerööbas, mis pärines 1900.aastast,“ ütles Tallinna Linnatranspordi AS-i juhatuse esimees Enno Tamm. Treipingi ost moodustab ühe osa Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel sõlmitud suurlepingust, millega hangiti saastekvootide müügist saadava tulu arvelt Tallinnale 20 uut CAF Urbos trammi ning terve rida vajalikke seadmeid koos trakvaraga. Treipink läkas maksma umbes miljon eurot. Põhiseade ehk treipink kaalub 14 tonni, koos treilaastu konveieri, elektrikilpide ja muude lisaseadmetega aga ligi 23 tonni. Uus seade võimaldab ülitäpselt treida nii uute CAF trammide kui ka vanade trammide rattaid. Treipink on täisautomaatne, selle arvutiprogramm mõõdab ja kontrollib trammirataste parameetrid üle ning treib selle alusel rattad tehnilistele tingimustele vastavaks. Trammirataste treimine kuulub trammide tavapärase hoolduse juurde. Varem tehti seda tööd käsitsi. Tallinna 3. ja 4. trammiliini uuendamise projekti kogumaksumus on 96 miljonit eurot. Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel 2011.aastal sõlmitud lepinguga saastekvootide müügi eest ostetavad 20 trammi moodustavad sellest 53,4 miljonit eurot. Keskkonnaministeerium toetab Tallinna trammiliikluse kaasajastamist ja keskkonnasõbralikuks muutmist Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahenditest läbi sihtasutause Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 24,5 miljoni euroga. TLT ja Tallinna linn finantseerivad uute trammide liinile toomist vähemalt 18 miljoni euro ulatuses.