Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti on peamiselt impordiriik
Kui vaadata Tallinna lennujaama viimaste aastate lennuliikluse raporteid, on näha, et aastate jooksul on Eesti olnud selgelt impordiriik. Samas ei väljenda need andmed tegelikku kaubavoogude olukorda, kuna väga suur osa lennukaupadest saabub Eestisse lähiriikide suuremate lennujaamade kaudu niinimetatud lennuautoga.
ASi DHL Estonia kullerivedude operatiivjuhi Marje Summeli sõnul on üldised kaubamahud nii ekspordi kui ka impordi puhul stabiilselt kasvava trendiga. “Sama kehtib ka kulleriteenuses, ekspordimahud moodustavad kolmandiku ja import kaks korda enam. Meie peamised ekspordisuunad on lähinaabrid Rootsi, Soome ja Venemaa ning kaugemalt Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA.”
Impordi puhul on Summeli sõnul pilt natuke teistsugune. Peamised suunad on Saksamaa, Inglismaa, Holland, Hongkong ja Hiina.
Erinevalt DHList on näiteks CF&Si kaubavoogude puhul import ja eksport saadetiste arvu järgi enam-vähem võrdsed või pisut isegi ekspordi kasuks. “Samas kui arvestada kaaluliselt ehk reaalsete kilode järgi, mis lendavad, siis on eksporti selgelt rohkem. Saadetised on suuremad ja kaaluvad rohkem,” ütles CF&S Estonia õhuvedude korraldaja ¬Lauri Hanni. Samas tunnistas ta, et see tuleneb nende klientidest ega pruugi olla üldine trend sektoris.
Kui tavalise kaubaveo puhul on suurema osa ärikliente, siis kullerivedude puhul on eraisikute tellimuste osakaal kasvamas. Summel seostas seda internetikaubanduse populaarsuse kasvuga. “Soovitame siinkohal kindlasti kolmandatest riikidest tellides tutvuda tollieeskirjadega ning kauba impordipiirangutega. Kindlasti on oluline, et era¬kliendi telefoninumber oleks saatelehel välja toodud. Kui saaja on päevasel ajal kodust eemal, siis kindluse mõttes palume saadetis võimalusel tööaadressile tellida,” ütles Summel.
Paki lähetamisel peab teadma täpset lähte- ja sihtkoha aadressi ning seda, mis on saadetise sisu. “Soovitame veenduda, millised on sihtriigi kultuurist ja tavadest tulevad piirangud,” ütles Summel. “Näiteks on Singapuri keelatud importida närimiskummi, islamiriikidesse mängukaarte, Peruusse kasutatud riideid jne. Erisusi, mida me ettegi ei kujuta, on teisigi.”
Seotud lood
Eesti ettevõtjatele oluliste sihtriikide majandus on hakanud lõpuks kasvama, mis võib anda uue võimaluse meie kiratsevale ekspordile. Eksportijad on optimistlikud, kuid kõik selle põhjal suuri plaane tegema veel ei rutta.
Kaupade eksport kasvas veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 7% ja kaupade import 5%, teatab statistikaamet. Ekspordi kasvust kolmandiku andis Eesti toodete ekspordi kasv.
Kaupade eksport kasvas 2015. aasta märtsis 3% ja import 1% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi kasvu elektriseadmete ja mitmesuguste tööstustoodete kaubavahetuse suurenemine.
Eesti kaupade eksport on alates juulist pidevalt kahanenud. Kui juulis ja augusti vähenes eksport 5 protsenti, siis septembris ja oktoobris juba vastavalt 10 ja 13 protsenti.
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
4
Viimased uudised
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Konverentsid
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Euroopa logistikafirmad on muutunud kuumaks kaubaks, juulis juba 14 ülevõtmist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele