Kui vaadata Tallinna lennujaama viimaste aastate lennuliikluse raporteid, on näha, et aastate jooksul on Eesti olnud selgelt impordiriik. Samas ei väljenda need andmed tegelikku kaubavoogude olukorda, kuna väga suur osa lennukaupadest saabub Eestisse lähiriikide suuremate lennujaamade kaudu niinimetatud lennuautoga.
ASi DHL Estonia kullerivedude operatiivjuhi Marje Summeli sõnul on üldised kaubamahud nii ekspordi kui ka impordi puhul stabiilselt kasvava trendiga. “Sama kehtib ka kulleriteenuses, ekspordimahud moodustavad kolmandiku ja import kaks korda enam. Meie peamised ekspordisuunad on lähinaabrid Rootsi, Soome ja Venemaa ning kaugemalt Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA.”
Impordi puhul on Summeli sõnul pilt natuke teistsugune. Peamised suunad on Saksamaa, Inglismaa, Holland, Hongkong ja Hiina.
Erinevalt DHList on näiteks CF&Si kaubavoogude puhul import ja eksport saadetiste arvu järgi enam-vähem võrdsed või pisut isegi ekspordi kasuks. “Samas kui arvestada kaaluliselt ehk reaalsete kilode järgi, mis lendavad, siis on eksporti selgelt rohkem. Saadetised on suuremad ja kaaluvad rohkem,” ütles CF&S Estonia õhuvedude korraldaja ¬Lauri Hanni. Samas tunnistas ta, et see tuleneb nende klientidest ega pruugi olla üldine trend sektoris.
Kui tavalise kaubaveo puhul on suurema osa ärikliente, siis kullerivedude puhul on eraisikute tellimuste osakaal kasvamas. Summel seostas seda internetikaubanduse populaarsuse kasvuga. “Soovitame siinkohal kindlasti kolmandatest riikidest tellides tutvuda tollieeskirjadega ning kauba impordipiirangutega. Kindlasti on oluline, et era¬kliendi telefoninumber oleks saatelehel välja toodud. Kui saaja on päevasel ajal kodust eemal, siis kindluse mõttes palume saadetis võimalusel tööaadressile tellida,” ütles Summel.
Paki lähetamisel peab teadma täpset lähte- ja sihtkoha aadressi ning seda, mis on saadetise sisu. “Soovitame veenduda, millised on sihtriigi kultuurist ja tavadest tulevad piirangud,” ütles Summel. “Näiteks on Singapuri keelatud importida närimiskummi, islamiriikidesse mängukaarte, Peruusse kasutatud riideid jne. Erisusi, mida me ettegi ei kujuta, on teisigi.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtjatele oluliste sihtriikide majandus on hakanud lõpuks kasvama, mis võib anda uue võimaluse meie kiratsevale ekspordile. Eksportijad on optimistlikud, kuid kõik selle põhjal suuri plaane tegema veel ei rutta.
Kaupade eksport kasvas veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 7% ja kaupade import 5%, teatab statistikaamet. Ekspordi kasvust kolmandiku andis Eesti toodete ekspordi kasv.
Kaupade eksport kasvas 2015. aasta märtsis 3% ja import 1% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi kasvu elektriseadmete ja mitmesuguste tööstustoodete kaubavahetuse suurenemine.
Eesti kaupade eksport on alates juulist pidevalt kahanenud. Kui juulis ja augusti vähenes eksport 5 protsenti, siis septembris ja oktoobris juba vastavalt 10 ja 13 protsenti.
Viimase aasta jooksul on firmade matmine märgatavalt kasvanud ning tegevusalale on sisenemas ka uusi tegijaid. Firmamatjad on isikud või ettevõtted, kes pakuvad teenust raskustes olevate firmade likvideerimiseks, sageli eesmärgiga vältida võlausaldajate nõudeid või maksuameti tähelepanu. Rahvapäraselt kutsutakse neid ka “tankistideks“.