Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestimaalaste teadlikkus Rail Balticust on kasvanud
Teadlikkus Rail Balticu projektist on võrreldes eelmise aasta augusti 71 protsendiga paranenud 3 protsendipunkti. Eestlastest on projektist kuulnud 84 protsenti ning mitte-eestlastest 50 protsenti. Samuti on suhteliselt suur teadlikkuse erinevus meeste (81 protsenti) ja naiste (67 protsenti) vahel.
Faktum & Ariko uuringute juhi Kalev Petti sõnul teavad vastajad, et Rail Baltic on Eestit Euroopaga ühendav kiirraudtee, vähem ollakse kursis detailsema infoga. "Kuigi projekti sisu ja eesmärki osatakse kirjeldada, ei ole inimestele üheselt selge näiteks raudteetrassi Eesti-sisene suund. Umbes pooled oskavad nimetada õigesti Tallinn-Pärnu suunda. Kõige ebaselgem on marsruudi temaatika mitte-eestlaste jaoks,” lausus uuringute juht.
70 protsenti Rail Balticust teadlikest hindab selle mõju Eestile positiivseks. Peamiste positiivsete mõjudena nimetati liikumisvabadust (parem reisida), kaubavedu (transiit) ja ühendust Euroopaga. Võimalike negatiivsete aspektidena nähakse eeskätt mõju maadele ja kodudele ning majandusliku kasu kaheldavust. “Trassi läbivate maakondade lõikes on pilt väga erinev. Kui Harjumaa ja Pärnumaa elanikest hindavad projekti mõju positiivseks koguni 80 protsenti, siis Raplamaa elanikest vaid 44 protsenti,” tõdes Petti.
Uuringu kohaselt peavad 41 protsenti Rail Balticust teadlikest projekti kohta jagatud infot piisavaks ning 47 protsenti ei pea piisavaks. “Võrreldes eelmise aasta augusti tulemustega, on suurenenud vastajate hulk, kelle jaoks infot projekti kohta ei ole piisavalt. Kuna teemat on avalikkuses üha aktiivsemalt käsitletud, siis on inimestel ilmselt tekkinud suurem huvi ja vajadus ka lisainfo järele,” lisas Kalev Petti.
Avaliku arvamuse uuringu viis läbi Faktum & Ariko telefoniküsitluse käigus perioodil 2.-12. detsembril 2014. Kokku küsitleti üle Eesti 1002 elanikku ning valimi koostamisel lähtuti põhimõttest, et see oleks esinduslik läbilõige Eesti ühiskonnast.
Rail Baltic on raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Euroopa Liidu rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mida alustatakse eeldatavasti aastatel 2017-2018.
Seotud lood
Juulis valis Rail Balticu juhtkomitee välja parima võimaliku trassilahenduse, mida hakatakse eelseisva sügise ja talve jooksul avalikul aruteludel tutvustama. Rail Balticu planeeringute peaspetsialist Andres Lindemann ütles ERRile, et et kõigile sobiva lahenduse väljatöötamine on pea võimatu.
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele