Eesti üks suuremaid laopidajaid Logistika Pluss avab täna uue Nurmevälja logistikakeskuse. Logistikakeskuse osa vajaminevast energiast toodetakse päikeseenergiaga.
Logistika Plussi Nurmevälja logistikakeskuse brutopind on 23 000 m². Logistika Pluss OÜ juhataja Toomas Orutari kinnitusel oli ettevõte endisest 15 000 ruutmeetri suurusest majast ja teistest rendipindadest välja kasvanud. „Sellest tingituna otsustati juba mõni aasta tagasi, et alustatakse uue maja projekteerimise ja planeerimisega. Meil on vaja koondada kõik väiksemad laod suurele pinnale, et saaksime toimetada efektiivsemalt, rääkis Orutar. Ta lisas, et kõik Logistika Plussi rendile võetud laod on ehitatud erinevatel aastatel ning nende kütte- ja elektrikulud on täiesti erinevad. „Ütleme nii, et mõnes majas polegi võimalik kasumit teenida,“ põhjendas Orutar uue logistikakeskuse ehitamist.
Kuna vanas majas opereerimisest on Orutari sõnul head kogemused olemas, siis juba teati, kuidas järgmine maja paremini ja energiasäästlikumalt ehitada. „Oleme projekteerimise käigus tõhustanud valgustussüsteeme, paigaldanud rohkem andureid ning uus ladu on pikem ja laiem. Uudsena on projektis sees otsus katta hoone lõunapoolne külg päikesepaneelidega ehk hakkame ise elektrienergiat tootma,“ lisas Orutar.
Logistikakeskuse ehitanud Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni direktor Tarmo Pohlak sõnul on Nurmevälja logistikakeskus osaliselt süvistatud paepinnasesse ning seetõttu on tavapärastest logistikakeskustest enam tähelepanu pööratud arhitektuursele lahendusele.
Logistikakeskuse uudsed tehnoloogilised lahendused võimaldavad senisest enam tööd automatiseerida, minimeerida vigu ja teenindada samal pinnal oluliselt suuremaid kaubamahtusid. Samuti tagab uus keskus kaupade turvalisuse nii tule-, vee- kui ka varguskahjude osas. Ladude suurimad ohuallikad ehk tehnoruumid ja akude laadimispunktid on eraldatud tuletõkketsoonidesse ja varustatud suitsu ja kuumuse edasileviku tõketega. Varguskahjude ennetamiseks rakendatakse video- ja tehnilise valve süsteemides uusimaid lahendusi.
Keskuse energiatõhususe tagab küttesüsteem, mis võimaldab valida hetke soodsaima kütuse. Paralleelselt võetakse energiatootmiseks kasutusele ka päikesepaneelid. Automaatika kontrollib ka keskuse valgustust ja annab võimaluse hoonet ka väljastpoolt hallata. Jäätmekäitluses rakendatakse kohapealset jäätmete sorteerimist, mis põhimõtteliselt on võimaldanud jäätmekäitluskulud pöörata tuludeks.
Iru külas asuvas keskuses saab tööd pea 170 inimest. Vastavalt aprillis 2013 sõlmitud ehituslepingule AS Merko Ehitus kontserni kuuluva ASi Merko Ehitus Eesti ja Logistika Haldus OÜ vahel jäi tööde maksumus vahemikku 7-8 miljonit eurot.
Seotud lood
OÜ Logistika Pluss jõuab praeguse kasvutempo juures teenida eelmisest aastast kolmandiku võrra suurema müügitulu. Aasta alguses kasutusele võetud uus lao- ja tootmishoone on tänaseks juba täis. Ettevõtte suurim klient on Rootsi suur elektroonikatööstuse kontsern.
Logistika Pluss avas Jõelähtme vallas Irus Nurmevälja logistikakeskuse, mille osa vajaminevast energiast toodetakse päikeseenergiaga.
Eesti suuremad jaotusteenuste osutajad avavad aasta jooksul 53 000 m2 uut laopinda. Viimati avas oma logistikakeskuse laienduse Via 3L.
Eventus Ehitus OÜ ja Nordecon Betoon OÜ ehitavad Rae valda AS-i Smarten Logistics uue logistikakeskuse. Ehitustööde maksumuseks on ligikaudu 6,4 miljonit eurot.
Ettevõtte äritegevuseks vajalikud sõidukid soetatakse enamasti liisinguga, mida finantseerib üldjuhul pank. Sellega kaasnevad sõidukite korralised hooldused, rehvivahetused ja kindlustusjuhtumite puhul ka hulganisti asjaajamist. Selline sõidukipargi haldamise viis on ettevõtte jaoks märkimisväärse ajakuluga, eriti kui sõidukeid on rohkem.
Enimloetud
3
Pingereas 130 autovedajat
4
Lisatud video lõigu eelprojektist
Hetkel kuum
Pingereas 130 autovedajat
Tagasi Logistikauudised esilehele