Logistikaklaster arutas Tartu Ülikooliga koostöövõimalusi

Eile toimus Logistikaklastri ja Tartu Ülikooli ümarlaud, kus arutati Eesti jätkusuutliku arengu teemadel.

Logistikaklastri arendusjuhi Illimar Pauli sõnul oli kokkusaamise eesmärk kaasata Eesti turul saada olevaid parimaid teadmisi, kogemusi ja kontakte. „Püüame leida uusi võimalusi, et säilitada Eesti kui transiidimaa atraktiivsus ja kinnitada siia kogu Eesti majandusele väga vajalikke kaubavooge. Näeme võimalust, et koostöö võimuses on tuua turule uued teenused, mis paneksid transiidimahud taas kasvama ja kinnitaks kaubavood Eestisse pikaks ajaks,“ selgitas Paul.

Pauli hinnangul on logistikasektoris märkimisväärselt palju kasutamata potentsiaali, mida annaks koostöös nii ülikoolidega kui ka ettevõtjatega ära kasutada. Logistikaklastri eestvedamisel on sel aastal koos käinud juba kolm ümarlauda - veebruari alguses kutsuti kokku tippettevõtjate ümarlaud, märtsis tutvustati ideid EASi ja avaliku sektori juhtidele ning eile korraldati ühisarutelu Tartu Ülikooliga, mille avasõnad ütles Tartu linnapea Urmas Kruuse. Lisaks Logistikaklastrile esinesid ümarlaual Urmas Varblane ja Erik Puura Tartu Ülikoolist ning Andrus Kuusmann Tartu Erakoolist. Ümarlauda kogunenud eksperdid leidsid, et koostöö üks võimalus on teadustöö tihedam sidumine reaalse elu ja poliitiliste otsustega.

Professor Urmas Varblane oli mures, et kuni 20% riigieelarvest sõltub eurotoetustest ja tegeliku väärtusloome asemel lokkab projektimajandus. Varblase hinnangul on Eesti jätkusuutlikkusele. Ka Illimar Pauli sõnul on ettevõtete sõltuvus toetustest uinutamas konkurentsivõimet ning transiidimahtude jätkuv kahanemine viib hinnatõusuni, mis omakorda võib põhjustada tööpuudust ja üldist rahulolematust. „Eesti võimalused olukorrast välja tulla on meie asukohaeeliste ja olemasolevate ressursside maksimaalne ärakasutamine,“ märkis Paul oma ettekandes. 

Logistikaklastril on valminud 25 ärivisiooni, mis võimaldavad suunata ja kinnistada Eestisse uued suured kaubavood, mis praegu siitkaudu ei kulge. Uute lisandväärtustega ärimudelite, toodete ja teenuste osas omab Eesti tulevikus  arvestatavat  turu- ning arengupotentsiaali. Venemaa, Valgevene, Kasahstani, Soome, Läti ja Leedu väliskaubandusstatistika uuringute, analüüside ja sünteesimise tulemusena selgus, et kolm Eesti jaoks perspektiivikamat tooteperekonda jaotuskeskuste arendamiseks on toidukaubad, ehitusmaterjalid ja veerevtehnika.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0
Brasiilia reaal BRL 4,18 0
Bulgaaria leev BGN 1,95 0
Filipiinide peeso PHP 59,06 0
Hiina jüaan CNY 7,64 0
Hongkongi dollar HKD 8,86 0
Horvaatia kuna HRK 7,41 0
Iisraeli seekel ILS 4,09 0
India ruupia INR 80,54 0
Indoneesia ruupia IDR 15968,30 0
Islandi kroon ISK 133,99 0
Jaapani jeen JPY 124,77 0
Kanada dollar CAD 1,50 0
LAV rand ZAR 15,89 0
Lõuna-Korea vonn KRW 1271,59 0
Malaysia ringgit MYR 4,61 0
Mehhiko peeso MXN 21,72 0
Norra kroon NOK 9,75 0
Poola slott PLN 4,33 0
Rootsi kroon SEK 10,47 0
Rumeenia leu RON 4,74 0
Singapuri dollar SGD 1,53 0
Suurbritannia nael GBP 0,88 0
Šveitsi frank CHF 1,13 0
Taani kroon DKK 7,46 0
Tai baht THB 35,30 0
Tšehhi kroon CZK 25,65 0
Türgi liir TRY 5,95 0
Ukraina grivna UAH 30,72 0
Ungari forint HUF 317,83 0
USA dollar USD 1,13 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,64 0
Valgevene rubla BYN 2,44 0
Vene rubla RUB 74,82 0

Valdkonna töökuulutused