Sotsiaaldemokraadid teevad täna riigikogus ettepaneku katkestada meresõiduohutuse seaduse muudatuste teine lugemine, kuna eelnõusse kavandatud uued veeteetasud toovad kahju nii Eesti mainele kui majanduskeskkonnale.
„Kuigi majanduskomisjon kärpis pärast esimest lugemist mõnevõrra valitsuse pakutud tasude suurust, plaanib koalitsioon jätkuvalt tõsist maksutõusu, mis halvendab Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ja ettevõtluskeskkonda. Et seda ei juhtuks, tuleb aeg maha võtta ja kompromissi otsida,“ selgitas majanduskomisjoni aseesimees Jaan Õunapuu.
Veeteetasude järsk tõus annab tema sõnul tagasilööke mitte ainult merendusele ja transiidisektorile, vaid ka mitmele teisele majandusharule, sealhulgas laevaehitusele ja turismile. „Tasude läbimõtlemata kergitamine teenib riigikassa ühekordse täitmise huvisid, aga kardetavasti on tulemus vastupidine, sest osa kaubaomanikke loobub Eesti sadamate teenustest,“ lausus Õunapuu.
Sotsiaaldemokraatide hinnangul läheb hea õigusloome tavaga vastuollu uute tasude kiire jõustamine. „Maksutõusud peavad olema ettevõtjatele teada vähemalt üks aasta ette. Eelnõu rakendamine on lükatud küll 1. jaanuarilt 1. juulile, mis ei ole samuti korrektne lahendus,“ märkis Õunapuu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon on otsustanud lasta uurida veeteedetasusid hüppeliselt tõstnud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse põhiõiguslikku õiguspädevust.
Täna toimus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi kohtumine transiidiettevõtjatega, mis väidetavalt oli osapoolte vaheliseks esimeseks kohtumiseks peale vastuolusid tekitanud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse vastuvõtmist möödunud aasta lõpus.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.